Autor: Villu Zirnask • 28. november 2023

Finantskonverentsile tulev Taavi Veskimägi: praegu näeme meie põlvkonna suurimat rikkust ümber jagavat trendi, me ei tohi võimalust mööda lasta

Endine Eleringi juht Taavi Veskimägi esineb 2024. aasta Pärnu Finantskonverentsil „Sarimääramatus“ uues rollis – puhtamajanduse ja kaitsetööstuse ettevõtete investorina.
Taavi Veskimägi. Foto: erakogu

Tuled tuleva aasta Pärnu Finantskonverentsile rääkima teemal „Pigem uued ärimudelid, mitte vanade putitamine“, istudes kahel esmapilgul kokku sobimatul toolil – oled puhtamajanduse fondi 2C Ventures partner ja Eesti Kaitsetööstuse Liidu nõukogu esimees. Sõjas ju CO2 heitme ega ka muu saaste peale eriti mõelda ei saa? Kas kaitsetööstusel ja puhtamajanduse tehnoloogiatel on ka mõni kokkupuutepunkt?

Paljud kaitseväed on seadnud endal väga ambitsioonikad keskkonna jalajälje vähendamise eesmärgid alates CO2 heitmete vähendamisest kuni ringmajanduse ja vee säästmiseni välja.

Investorina on ka minu enda varajase faasi investeeringute portfellis mitu cleantech start-up’i, näiteks PowerUp ja Spacedrip, mis pakuvad tsiviilklientide kõrval lahendusi ka kaitsevägedele võimaldamaks tulla toime lahinguvälja elektrifitseerimisega või veekasutuse optimeerimisega.

Kaitsetööstuse tänane võtme märksõna on kahene kasutus, kaitseväed võtavad kasutusse parimaid tsiviiltehnoloogiaid, sest vahepealsete aastate „rahu dividendid“ on loonud olukorra, kus paljude tehnoloogiate osas tsiviilsektor on militaarsektorist möödunud.

Puhta- ja rohemajanduses on uutel ettevõtetel ilmselt lihtsam jalga ukse vahele saada? Või on ka kaitsetööstusse sisenemise barjäärid seoses nõudluse tohutu kasvuga madalamaks muutunud? Kas näiteks Eesti tööstusettevõtted, mille toodang on viimase aasta-paari jooksul kõvasti langenud, võiksid leida endale mingi päästva niši sõjaliste tellimuste täitmisel?

Ma usun, et globaalne megatrend majanduse keskkonnajalajälje vähendamiseks peab olema Eesti majandus uueks konkurentsieeliseks. See on meie põlvkonna kõige suurem rikkust ümber jagav trend ja kui me selle trendi toel ühiskonnana rikkamaks ei saa, siis oleme laskunda enda suurima võimaluse käest.

Kaitsetöötus on missiooniga asi Eestis. Kaitsetööstuslik võimekus on minu nägemuses osa Eesti kaitsevõimest. Mida tugev on kohalik kaitsetööstus, seda paremini oleme me kaitstud.

Kaitsetööstus ärina on väga keeruline äri. Time to market on väga pikk, sisenemise barjääre väga palju. Seda enam peame me riigina oma ettevõtteid toetama nii kodus kui eksporditurgudel.

Alustasime Eesti kaitsetööstuse Liiduga 2009.aastal mõne ettevõttega, täna on liidus 130 ettevõtet. Selle 15 aastaga oleme loonud väga innovaatilise, dünaamilise ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise tööstusharu Eestis. Ja nende ettevõtete aeg veel tuleb.

Täna taastavad riigid enda konventsionaalseid sõjalisi võimekusi, varsti aga asutakse hankima uusi sõjalisi võimeid ja siis on Eesti ettevõtted oma uute tehnoloogiatega just õiges kohas neid võimeid globaalselt pakkuma.

Kliimapoliitikas on praegu tunda kaht erinevat visiooni – ühe järgi võiks Eesti energiatarbimine kõvasti kasvada, kui see energia on puhas, teise järgi tuleks energia tarbimist koomale tõmmata isegi juhul, kui kogu energia on roheline. Kummas leeris sina oled ja miks?

Kindlasti on parim energia säästetud energia. Ja taaskasutus parim võimaluse materjalide kasutusse võtmiseks.

Samas ma pean täna utoopiliseks eesmärki saavutada inimkonnas kokkulepet vaikseks kahanemiseks. Sellise kultuuri tekkimiseks on vaja palju tugevamat sense of urgency’t inimkonnas kui veel hetke keskkond seda meile peale sunnib.

Seega tuleb liikuda tasakaalustatult, säästa ja taaskasutada maksimaalselt, samas otsida pidevalt võimalusi väiksema keskkonna jalajäljega lahenduste (sh taastuvenergia) kasutusse võtmiseks.

Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Villu ZirnaskFinantsuudised.ee toimetajaTel: 50 79 827
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 667 0077