Autor: Villu Zirnask • 20. märts 2024

Tulete just Äripäeva Liidrite kollokviumilt finantsjuhtidele, selle tänases moodulis arutasite finantsjuhtidega teistest asutustest ja ettevõtetest kriisikommunikatsiooni. Mida see päev andis?

Ma sain palju avarama käsituse kriisikommunikatsioonist. Mu enda kogemusele erinevatest kriisidest ja nendest läbi tulemisest lisandus teadmine kõikide teiste kaaskursuslaste kogemusest. Erinevate kaasuste arutamine ja võimalike lahenduskäikude läbimängimine nii teoorias kui ka praktikas, andis hea vundamendi järgmistele kriisidele reageerimiseks.

Kui palju tänane koolitus muutis või laiendas teie arusaamist sellest, mida üldse kriisiks lugeda?

Kriisi olemuse ja eripärade lahtimõtestamisest tänases moodulis alustasimegi – kas see, mida ma pean kriisiks, on üldse probleem. Ja kui on, siis kuidas edasi käituda, nt kas kriisi on vaja lahendada või hoopis võimendada. Kindlasti laienes mu arusaam sellest, kuidas kriisi osalistel võivad olla asja tõsidusest ja võimalikest lahendustest väga erinevad arusaamad.

Üks paljusid puudutav kriis on kindlasti Ukraina sõda. Milline sisu on ütlusel „enne ja pärast täiemahulise sõja algust“ teie jaoks? Mis kaitseväe finantsjuhi töös sõja algusega muutus?

Sõja algus oli suure mõjuga ja tõi kaasa mitmeid muutusi, millele tuli reageerida ka Kaitseväe finantsjuhtimises, et saada igast eurost võimalikult palju riigikaitset. Seniseid finantsplaane tuli kohendada muutunud ressursivajadustega, leida katteallikaid pidevalt muutuvatele tegevusmahtudele ning tõhustada finantsprotsesside toimepidevust. Muutus finantsjuhi töö intensiivsus, mitte sisu, sest Kaitsevägi on organisatsioonina kriisidega toimetulekuks valmistunud ning organisatsiooni protsessid vastavalt üles ehitanud.

Avalikkus kuuleb põhiselt poliitilisi arutelusid riigi kaitse-eelarve suurendamisest. Mis selle taustal täpsemalt kaitseväe finantsjuhtimises toimub?

Üldpildis on finantsjuhtimise protsess jäänud samaks: organisatsiooni arenguvajadused on endiselt suuremad, kui selleks on kasutatavaid ressursse ning finantsjuhtimine peab aitama leida sobiva tasakaalu rahastamiskavas. Kasvanud on töö intensiivsus ja tulemuseesmärkide saavutamine kõikidel tasanditel, et suurenenud kaitse-eelarve iga euro eest võimalikult palju riigikaitset luua.

Kuidas te kaitseväe rahandus- ja eelarveosakonna juhatajaks saite? Kas see eeldab ka sõjaväelist väljaõpet?

Kaitsevägi korraldas avaliku konkursi, kandideerisin ning osutusin valituks. Varasemalt oli tegemist tegevväelase ametikohaga, kuid Kaitsevägi jõudis seisukohale muuta riigiteenistuja ametikohtadeks positsioone, mida saavad täita ilma sõjaväelise hariduse ja väljaõppeta oma eriala professionaalid. Ametikohale asumine oli õige otsus, töö on olnud väga põnev ja arendav ning olen saanud anda oma panuse Kaitseväe finantsteenuse arengusse.

Mida te sõjaväelaste suhtumisest ja lähenemisest olete õppinud sellist, mida ka finantsjuhi töös kasutada?

Üheks aspektiks on kindlasti sõnumi ja käsu selgus. Kaitsevägi on organisatsioon, kus juhtimissüsteem põhine kehtestatud käsuliinil ja käskude ja korralduste väljastamisel. Samuti olen Kaitseväes õppinud protsesside ja erinevate stsenaariumite läbi mängimist, et kõik süsteemid kriisiolukordades – ka rasketes sõjasituatsioonides – vastu peaksid ja toimiksid. Kaitsevägi on õppiv organisatsioon, mis võtab õppust nii positiivsetest kui ka negatiivsetest õpikogemustest. Toimepidevust lihvitakse pidevalt paremaks ning planeerimine on väga põhjalik.

Need aspektid on olulised ka väljaspool Kaitseväge teistes valdkondades, et asjad mitte ainult ei saaks tehtud, vaid saaks hästi tehtud.

Finantsjuhtide kollokvium sai ellu kutsutud seepärast, et finantsjuht on oma ettevõttes tihtipeale n-ö üksi – tal napib ümber inimesi, kellega oma kitsalt erialaseid väljakutseid arutada. Kuivõrd ikkagi saab sarnastel koolitustel oma tööalaseid rõõme-muresid jagada ilma mingeid saladusi paljastamata?

Eks meil kõigil on mingisugune detailsuse piir, millest edasi ei saa me tööasjadest organisatsioonivälistele inimestele rääkida. Aga enamasti me saame oma tööga seonduvaid teemasid arutada piisava üldistusastmega või siis lahata kaasuseid, mis on juhtunud nt kolmandates organisatsioonides, aga meilegi aktuaalsel teemal.

Näiteks tänaselgi õppepäeval arutasimeüldiseid kaasuseid. Väärtuse sellistele aruteludele annab erinevate kogemustega inimesed jagatud mõtted, mida nad sarnastes olukordades teeksid või on teinud ning järeldused kui palju on erinevaid võimalikke lahenduskäike, mis kõne alla võivad tulla.

Teadmiste ja kogemuste pagas, mis osalevate finantsjuhtide „portfellis“ peitub, on tohutu – nende „portfellide“ kasvõi eemalt nägemine aitab endagi „portfelli“ paremaks teha.

Äripäeva Liidrite kollokvium finantsjuhtidele on klubilise kohtumise formaadis aastane programm. Väike valitud rühm (10–20 osalejat) koostatakse valdavalt kutsetega finantsvaldkonda kuuluvatest osalejatest omavahelise sobivuse põhimõtte alusel. Kollokviumil osaledes on võimalik aasta jooksul viie kohtumise käigus suhelda teiste tipptegijatega, kellega elu tavaliselt kokku ei vii.

Äripäeva Liidrite kollokviumi finantsjuhtide uus lend alustab 4. septembril 2024, vaata programmi ja registreeri: Äripäeva Liidrite kollokvium finantsjuhtidele – Äripäeva E-pood (aripaev.ee)