Kui mujal maailmas suhtutakse QR-koodidesse ettevaatusega ning nendega seotud pettuste kohta võib lugeda juba viimased 5 aastat, siis Eestis on hakanud need laiemalt levima alles viimasel ajal. Petuskeem on juba nii laialdane, et eksperdid soovitavad QR-koodide kasutamist pigem üldse vältida.

- Telia küberturbe lahenduste arhitekt Kristjan Aljas.
- Foto: Jake Farra
“QR-koodi tehnoloogiat peetakse ägedaks ja seetõttu ei osata selle taga ka pettusi karta. Tegelikult ei ole seal midagi ägedat – see on kõige tavalisem veebiaadress,” selgitab Telia küberturbe lahenduste arhitekt Kristjan Aljas.
“Tehniline võimekus selliseid pettusi teha on olemas ammu, aga nüüd on ka Eestis saavutatud olukord, kus iga nurga peal on mõni QR-kood ning pettusi läbi viia seetõttu väga lihtne,” hoiatab Aljas. Tema sõnul on QR-koodipettuste hõlpsuse põhjus inimeste taipamatus, et QR-kood on lihtsalt suvaline veebilink, millele muretult klikitakse. Tõsiasi on ka see, et eriti telefonis toimetades ei pöörata väikeses kirjas lingile reeglina tähelepanu ning seetõttu ei märgatagi, millisele veebilehele link su tegelikult juhatab.
QR-koode kasutatakse andmekorjeks, pahavara levitamiseks, aga kõige enam siiski rahapettusteks. Näiteks juhtub sageli, et heauskne inimene teeb enda arvates annetuse, kuid tegelikult kannab ta oma raha hoopis suvalisele petturite kontole. Haruldased ei ole ka juhtumid, kus QR-koodiga makset sooritama minnes palutakse inimesel sisestada PIN1- ja PIN2-kood ning alles kunagi hiljem avastab ohver, et ta pangakonto on tühjaks tehtud ning tema nimele on võetud veel ka kiirlaene.
“Pätid lähtuvad eelkõige sellest, et inimene seob oma peas pikemalt mõtlemata mingi tuntud brändi ja QR-koodi ning usub, et see on turvaline. Seetõttu on väga levinud, et pätid kleebivad üle tuntud teenusepakkuja QR-koodi,” hoiatab Aljas. Aga mitte ainult – ka suvisel laadal ja festivalil on iga müüja juures QR-kood, millega kogutakse kliendiandmeid, palutakse küsitluses osaleda või lihtsalt ostu eest tasuda. Ka neil klikkimist soovitab Aljas võimalusel vältida, sest tõenäosus seeläbi pettuse ohvriks langeda on suur.
“Võltsitud QR-koodi ei ole võimalik palja silmaga õigest eristada, sest reeglina on kleebised trükitud kvaliteetselt ning originaaliga äravahetamiseni sarnased,” räägib ta.
Kuna QR-koodi kurjategijate tabamine on väga keeruline, siis ebameeldivuste vältimiseks soovitab Aljas ettevõtetel QR-koode mitte kasutada ja inimestel vältida nende mõtlematut skännimist. Kui muudmoodi siiski ei saa, siis ei tohi QR-koodi kasutades kiirustada ning peab kontrollima väga täpselt, millisele veebiaadressile kood su suunab.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Politsei- ja Piirivalveameti andmetel kaotasid Eesti inimesed maikuu jooksul petturitele üle 1,7 miljoni euro, millest ligi miljoni moodustasid pangapettused. Aasta esimese viie kuuga on kelmid tekitanud kahju enam kui 5 miljoni euro ulatuses.
Telia viis oma äriklientide seas läbi kasutusel oleva pilvekeskkondade Microsoft 365 ja Google Workspace’i seadistuste kontrolli. Selgus, et keskmiselt 45% ettevõtete endi tehtud seadistustest vajab parendamist ja 10% praegusest seadistustest kujutavad potentsiaalset ohtu ettevõtte andmetele.
Sel aastal on märgatavalt hoogu kogunud andmepüük telefonikõnede kaudu, sest sel moel suudavad petturid lühikese ajaga saada kätte palju rohkem tundlikku teavet, kui tavapärase sõnumi või e-kirja teel.
6% intressimäär ja kord kvartalis väljamaksed: märkida saab 17. juunini
Silmatervishoiu ettevõte OC VISION, mis omab Baltimaade suurimat prille, kontaktläätsesid ja muid nägemistervishoiu tarvikuid müüvat kaupluste võrgustikku ning Eestiski tegutsevat e-poodi Dr. Lensor, käivitas avaliku võlakirjaemissiooni. 6% aastase intressimääraga võlakirjade emissiooniga kaasatakse vahendeid tervishoiuteenuste laiendatud kättesaadavuse, uuenduslike toodete ja regionaalse kasvu toetamiseks.