Hammer: arvepettusi aitavad ennetada e-arved

Kolmapäeva pärastlõuna. Kiire. Partnerilt saabub arve – sisu korrektne, kujundus identne. Ainus erinevus? Pangarekvisiidid. Raha liigub. Paar päeva hiljem saabub taas arve, aga tagantjärele tarkus, et tulnuks pangarekvisiitide muutus telefonitsi partneriga üle kinnitada, enam ei aita. Raha on kadunud digitaalsesse musta auku.

Tänavu 1. juulil jõustunud e-arveid puudutav seadusemuudatus ei ole nende kasutamist Eestis suurendanud, ütles rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juhataja Rainer Osanik PwC finantskonverentsil.

Juba mõnda aega otsib valitsus ettevõtjate kaasabil konkreetseid võimalusi, kuidas saaks bürokraatiat kärpida ja ettevõtjate elu kergendada. Selle keskel on jälle hakatud rohkem rääkima ka e-arvete kasulikkusest. See ongi mõistlik, sest seni peamiselt vaid riigiga tehingute tegemisel kasutatud e-arveldamise muutmine üldreegliks vähendaks ettevõtluses märkimisväärselt digitaalset paberimajandust.

Miks muuta e-arveid puudutavaid seadusi nii, et mõnel muudatusel pole mingit sisulist mõju, mõni tõukab meid aga teiste riikidega vastupidises suunas?

Sel nädalal 19 miljoni euro väärtuses võlakirjade pakkumist alustanud Lords LB Asset Managementi investeerimisettevõtte Tewox äritegevuse aluseks on Leedus ja Poolas tegutsevad kaubandusobjektid. Ettevõtte juht Paulius Nevinskas selgitab, miks peetakse kaubandusparke Euroopa turgudel, eelkõige Poolas, praegu üheks vastupidavaimaks ärikinnisvarasegmendiks ning millele peaksid investorid tähelepanu pöörama.