Eesti Pank: eksporditurgude mitmekesistamine on vilja kandnud, ettevõtete järgmine väljakutse on tootlikkus

Edasine kasv sõltub seetõttu üha enam tootlikkuse suurenemisest, sest majanduses on jäänud vähem kasutamata ressursse, mille arvelt kasvada. Tootlikkuse suurendamiseks on vaja uusi investeeringuid, tehnoloogia laialdasemat kasutuselevõttu ja sobivate oskustega tööjõudu. Seetõttu peaks majanduspoliitika keskenduma järjest enam tootlikkuse ja konkurentsivõime parandamisele.

Majanduskasvu väljavaadet varjutab hinnatõusu kiirenemise risk. Inflatsioon on viimase aasta jooksul aeglustunud, kuid hinnasurve võib taas tugevneda. Maagaasi ja kütusehindade tõus maailmaturul kiirendab juba praegu inflatsiooni, kandudes otseselt üle energia- ja transpordikuludesse ning kaudselt paljude teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Seetõttu võib hinnatõusu aeglustumine osutuda ajutiseks ning ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet mõjutavad endiselt nii energiahinnad kui ka geopoliitiline olukord. Kiirema hinnatõusu pidurdamiseks tõstavad keskpangad laenuintresse, mis omakorda pärsib ettevõtete ja majapidamiste investeeringuid ja kulutusi.

Eesti majanduse üks olulisemaid probleeme on endiselt suur eelarvepuudujääk. Kui valitsus ei võta selle vähendamiseks täiendavaid samme, ulatub prognoosi kohaselt eelarvepuudujääk lähiaastatel üle 2,2 miljardi euro. Eelarvepuudujääk on mõnevõrra suurem kui varasemates prognoosides, sest palga- ja eratarbimise kasv on olnud prognoositust aeglasem ning seetõttu kasvavad aeglasemalt ka maksutulud.