Autorid: Rivo Sarapik, Allan Rajavee • 31. märts 2022

Eesti majandus sel aastal ei kasva

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik rääkis intervjuus, et Eesti Pank arvestab praeguste prognooside juures, et Eesti ja Vene ning Valgevene kaubavahetus katkeb
Autor: Raul Mee
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik rääkis Äripäeva Raadio intervjuus, et Eesti majandus sel aastal ei kasva, võib-olla tuleb ka väike langus.

Kaasiku sõnul jõuab tööturule kuni 10 000 sõjapõgenikku Ukrainast, kuid tööturule see olulist mõju tema sõnul ei avalda. Palgasurve jääb püsima. Kuidas segastel aegadel häid plaane teha, millal intressimäärad tõusma hakkavad ja mis muutused tulevad Vene-Valgevene kaubavahetuse katkemisest, sellest juba intervjuus.

Enne pressikonverentsi saadetud Eesti Panga pressiteates märgiti, et kuigi majanduse maht eurodes ehk jooksev hindades kasvab käesoleval aasta üle 9%, siis põhineb majanduskasv peaasjalikult hinnatõusul. "Hinnatõusu välja taandamisel jääb majanduskasv tõenäoliselt nulli lähedale või väiksesse miinusesse," selgitatakse pressiteates.

Geopoliitika kärbib väljavaateid

Nii nagu Ülo Kaasik tõdes Äripäeva raadios nenditakse ka Eesti Panga pressiteates, et Eesti kui ka ülejäänud maailma majanduse edasine käekäik on seotud Venemaa sõjalise agressiooniga ning sellega, millise suuna sõda võtab. Praegustes oludes tehtud prognoose ümbritseb ulatuslik määramatus, sest nii toormete hinnad kui ka tarneahelaprobleemide lahenemine sõltuvad olulisel määral sõja käigust ja lääneriikide sanktsioonidest Venemaale.

Eesti majandus oli eelmise aasta lõpuks jõudnud tootmisvõimsuse piiri lähedale ja varasemad prognoosid näitasid kasvu järsku aeglustumist. Muutunud geopoliitilised olud ja nende majandusmõju kärbivad väljavaadet veelgi ning selle aasta kokkuvõttes on oodata majanduse nullkasvu või mõningast kahanemist püsihindades (nominaalne majanduse maht miinus hinnatõus). Majanduskasvu peatumise või väikese languse põhjusteks on kahanev kaubavahetus, ostujõu vähenemine oodatust kiirema hinnakasvu tõttu, ebakindluse suurenemine ja ühekordsete suurte tehingute väljataandumine.

Palk jätkab rallimist

Sissetulekud ja maksutulu suurenevad sel aastal. Kuna majanduse maht kasvab sel aastal kiire hinnakasvu tõttu jõudsalt, tähendab see, et ka palkade ja sissetulekute kasv püsib hoogne, kuigi hinnakasvust mõnevõrra aeglasem. Riigirahanduse vaatenurgast laekub seega ootamatute kulude (täiendavad kaitsekulud ja sõjapõgenike abistamine) katmiseks maksutulu rohkem, kui eelmises prognoosis oodati.

Enne Ukraina sõda oli mõistlik eeldada, et kiire hinnatõus jääb ajutiseks ning hakkab nii Eestis kui ka ülejäänud euroalal taanduma hiljemalt selle aasta keskpaigas. Hinnatõusu kiirendasid energiahindade kallinemine ja tarneahelate probleemid. Nüüd on aga selge, et varasemad eeldused enam ei kehti – sõja esmane mõju väljendub veelgi kallimates gaasi, nafta ja muude toorainete hindades ning kiire hinnatõus kestab kauem.

Juba 21. aprillil räägib Pärnu Finantskonverentsil 2022 Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, kui täppi on läinud ennustused ning millised mõjurid Eesti ja maailma majanduses sel ajal toimivad.

Lisainfo ja registreerimine SIIN.

Riik saab aidata erasektoril kriisis kiiremini kohaneda. Vene ja Valgevene, aga ka Ukraina turu kadumisest puudutatud ettevõtteid tasub abistada uutele turgudele sisenemisel. Enam kannatavates majandusharudes töö kaotavaid inimesi saab abistada töö leidmisel teistes harudes. Äsjane koroonakriisi kogemus näitab, et selline tööjõu ümberpaiknemine tegevusalade vahel on võimalik ka suhteliselt lühikese aja jooksul. Töötajate kiire ümberpaiknemine oli ka üks põhjustest, mis võimaldas Eesti majandusel koroonakriisist taastuda kiiremini, kui seda on teinud enamik teisi Euroopa Liidu riike.

Prognoose on keeruline teha

Kiire hinnakasv peaks taanduma lähiaastatel, kui toormehindade tõus peatub. Käesoleval aastal võib oodata tarbijakorvi kallinemist umbes 10%, millest lõviosa põhjustab energia hinnatõus. Praeguses olukorras on väga keeruline prognoosida, milliseks kujuneb gaasi, elektri ja mootorikütuste hind lähiaastail. Eesti hinnatõus on üks kiiremaid euroalal ja osa hinnatõususurvest on põhjustatud Eesti-sisestest põhjustest.

Seega tuleb arvestada, et Eesti turule suunatud riiklike kulutuste suurendamine annab hoogu niigi kiirele hinnatõusule. Kui seada eesmärgiks, et riik ei tekitaks survet täiendavaks hinnatõusuks, siis võiks 2022. aasta lisaeelarve kajastada üksnes ootamatuid ühekordseid lisakulusid (täiendavad kaitsekulud ja sõjapõgenike abistamine) ja abimeetmed peaksid olema suunatud võimalikult täpselt abivajajatele.

Jaga lugu
Finantsuudised.ee toetajad:
Marge AasalaidFinantsuudised.ee juhtTel: 52 80 443
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 667 0077