Eesti majandus sel aastal ei kasva

Nii nagu Ülo Kaasik tõdes Äripäeva raadios nenditakse ka Eesti Panga pressiteates, et Eesti kui ka ülejäänud maailma majanduse edasine käekäik on seotud Venemaa sõjalise agressiooniga ning sellega, millise suuna sõda võtab. Praegustes oludes tehtud prognoose ümbritseb ulatuslik määramatus, sest nii toormete hinnad kui ka tarneahelaprobleemide lahenemine sõltuvad olulisel määral sõja käigust ja lääneriikide sanktsioonidest Venemaale.

Eesti majandus oli eelmise aasta lõpuks jõudnud tootmisvõimsuse piiri lähedale ja varasemad prognoosid näitasid kasvu järsku aeglustumist. Muutunud geopoliitilised olud ja nende majandusmõju kärbivad väljavaadet veelgi ning selle aasta kokkuvõttes on oodata majanduse nullkasvu või mõningast kahanemist püsihindades (nominaalne majanduse maht miinus hinnatõus). Majanduskasvu peatumise või väikese languse põhjusteks on kahanev kaubavahetus, ostujõu vähenemine oodatust kiirema hinnakasvu tõttu, ebakindluse suurenemine ja ühekordsete suurte tehingute väljataandumine.

Sissetulekud ja maksutulu suurenevad sel aastal. Kuna majanduse maht kasvab sel aastal kiire hinnakasvu tõttu jõudsalt, tähendab see, et ka palkade ja sissetulekute kasv püsib hoogne, kuigi hinnakasvust mõnevõrra aeglasem. Riigirahanduse vaatenurgast laekub seega ootamatute kulude (täiendavad kaitsekulud ja sõjapõgenike abistamine) katmiseks maksutulu rohkem, kui eelmises prognoosis oodati.

Riik saab aidata erasektoril kriisis kiiremini kohaneda. Vene ja Valgevene, aga ka Ukraina turu kadumisest puudutatud ettevõtteid tasub abistada uutele turgudele sisenemisel. Enam kannatavates majandusharudes töö kaotavaid inimesi saab abistada töö leidmisel teistes harudes. Äsjane koroonakriisi kogemus näitab, et selline tööjõu ümberpaiknemine tegevusalade vahel on võimalik ka suhteliselt lühikese aja jooksul. Töötajate kiire ümberpaiknemine oli ka üks põhjustest, mis võimaldas Eesti majandusel koroonakriisist taastuda kiiremini, kui seda on teinud enamik teisi Euroopa Liidu riike.

Kiire hinnakasv peaks taanduma lähiaastatel, kui toormehindade tõus peatub. Käesoleval aastal võib oodata tarbijakorvi kallinemist umbes 10%, millest lõviosa põhjustab energia hinnatõus. Praeguses olukorras on väga keeruline prognoosida, milliseks kujuneb gaasi, elektri ja mootorikütuste hind lähiaastail. Eesti hinnatõus on üks kiiremaid euroalal ja osa hinnatõususurvest on põhjustatud Eesti-sisestest põhjustest.

Seega tuleb arvestada, et Eesti turule suunatud riiklike kulutuste suurendamine annab hoogu niigi kiirele hinnatõusule. Kui seada eesmärgiks, et riik ei tekitaks survet täiendavaks hinnatõusuks, siis võiks 2022. aasta lisaeelarve kajastada üksnes ootamatuid ühekordseid lisakulusid (täiendavad kaitsekulud ja sõjapõgenike abistamine) ja abimeetmed peaksid olema suunatud võimalikult täpselt abivajajatele.