Autorid: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected], Supplier Plus • 12. detsember 2022

Jason Barrass: krediidireiting lihtsustab tarneahela rahastamist

Peagi Eestis esinev Jason Barrass räägib intervjuus, kuidas on ettevõtete hindamine muutunud, mismoodi mõjutab Eesti ettevõtete reitingut Ukraina sõda ning sellest, et krediidireitingud tegid ostuarvetest investeerimistoote.
Jason Barrass, Suurbritannia reitinguagentuuri ARC Ratings kommertsjuht.

Jason Barrass on Suurbritannia reitinguagentuuri ARC Ratings kommertsjuht, kes esineb rahvusvahelisel konverentsil Tallinn Supply Chain Finance Summit 2023. Konverents toimub 8.–9. veebruaril ning kohal on Eesti ja Euroopa tarneahela digitaalse rahastamise tipptegijad.

Selgita palun alustuseks, mis on krediidireiting.

See on reitinguagentuuri poolt antud sõltumatu hinnang ettevõttele, mis näitab äririski ja krediidivõimekust. Sisuliselt on see märk investoritele, pankadele ja ka sinu klientidele sellest, kui usaldusväärne ettevõte sul on ja kas sa suudad oma finantskohustusi lähitulevikus täita.

Kui su ettevõttel on hea krediidireiting, saad sa parema intressiga laenu, leiad suurema tõenäosusega investoreid, oled kindlam äripartner jne.

ARC Ratings, kus te töötate, kuulub Euroopa seitsme suurima krediidireitingu ettevõtte hulka. Mind huvitab, miks peaks näiteks Eesti ettevõte kasutama reitingu saamiseks sellist suurt ettevõtet, kui tegelikult on ka väiksemaid kohalikke tegijaid, kes sama teenust pakuvad. Mille järgi peaks ettevõte valima, kelle käest hinnang võtta?

Tõepoolest – ka pangad suudavad krediidivõimekust hinnata, kuid traditsiooniliselt hindavad nad eelkõige ettevõtte finantsvõimekust ning jätavad muud näitajad kõrvale. Uuemad mudelid hõlmavad aga palju laiemat perspektiivi: me hindame juhtkonda, nende kogemust ja juhtimisvõimekust. Me analüüsime süsteemide turvalisust, majanduskeskkonda, tarneahela kindlust ja töökultuuri. Ja muidugi seda, mis viimasel ajal investoritele kõige olulisem on: kas ettevõte toimetab sotsiaalses ja keskkondlikus mõttes vastutustundlikult.

Sellised laiema haardega reitingumudelid, mida kasutavad reitinguagentuurid, suudavad õigesti hinnata ka väiksemaid ettevõtteid, kellele on reitingu olemasolu selge konkurentsieelis. Isegi kui nad ei otsi investoreid, on neil lihtsam leida koostööpartnereid ja uusi kliente.

Kui eesmärk on meelitada ligi välisinvestoreid, siis on reitinguandja rahvusvaheline tuntus kindluseks. Ma toon näite. Kui sa hakkad autot ostma, siis kumb on usaldusväärsem: BMW või mõni Ghanas tehtud auto?

Meediast on käinud läbi investorite mure, et puudub ühtne standard, mille alusel ettevõtete keskkondlike ja sotsiaalseid mõjusid hinnata. Kuidas saab reitinguagentuur siis hinnangu anda, kui puudub ühtne arusaam?

See on väga hea küsimus. ESG (environmental, social and corporate governance) ehk kuidas ettevõte sotsiaalselt, keskkondlikult ja juhtimispõhimõtetelt toimetab, on praegusel ajal investoritele üks põhilisi näitajaid, mille alusel investeerimisotsuseid teha, kuid see valdkond pole tõesti ühtselt reguleeritud ja see on probleem. Reitinguettevõtted ei anna hetkel ESG kohta otsest skoori, vaid pigem üldise hinnangu.

Praegu käib aga tuline arutelu sel teemal, kuidas luua ühtne ESG reeglite kogumik, mille järgi ettevõtted saaksid toimetada. Mitmed suured tehnoloogiaettevõtted püüavad algandmed kokku tuua ja selle pinnalt homogeenset lahendust pakkuda.

Ettevõte maksab ise oma krediidireitingu eest. See loob pinnase huvide konfliktiks – maksan rohkem, saan parema reitingu. Kuidas seda kommenteerite?

Krediidireitingu andmise protsess on väga reguleeritud ja need ettevõtted on pideva kontrolli all. Analüütikute töö on üles ehitatud nii, et nad on sõltumatud. Lisaks on reitinguagentuurile oluline oma reputatsioon finantssektoris ja eriti rahastajate seas.

Mida ütlete nendele ettevõtetele, kes saavad oodatust kehvema hinnangu? Ilmselt on paljudel ootus saada hea hinnang, kuid tulemus toob pettumuse.

Ma ütlen, et krediidireitingut võib võtta ka kui teatud tüüpi auditit. Kui sa pole tulemusega rahul, siis on sul vähemalt dokument, kus on täpselt ära kaardistatud tugevused ja nõrkused ning sealt pinnalt on lihtne juba parendusi teha ja edasi liikuda. Nii aitab krediidireiting arendada ettevõtte juhtimissüsteeme.

Käimas on sõda ja Venemaale on kehtestatud sanktsioonid. Kõik see mõjutab Ida-Euroopa ettevõtete toimimist ja edukust. Kas siis siin olevad ettevõtted saavad selle võrra ka kehvema krediidireitingu?

Me vaatame ettevõtte toimimist ja finantsvõimekust mitmest aspektist. Kui tõesti geopoliitilised probleemid avaldavad ettevõttele mõju, siis loomulikult kajastub see krediidihinnangus.

Kas see siis tähendab, et lähiajal pole Ida-Euroopa ettevõtted enam investoritele atraktiivsed?

Krediidireitingut andes me ei ütle, kas teatud piirkonnas olevasse ettevõttesse peaks investeerima või mitte. Investoritel on erinevad eesmärgid – mõni on ettevaatlikum kui teised. Meie kirjeldame riske, kuid kui intress või marginaal on riskide tõttu tõusnud, võib see mõne rahapaigutaja jaoks olla hea võimalus kõrgemat tulu teenida.

Krediidireiting on selles mõttes vajalik märgis, mis annab ka keerulisel ajal laenuandjatele, investoritele või tarbijatele küllaltki täpse teadmise ja kinnituse, mil määral ettevõtet lähitulevikus usaldada saab.

Viimasel ajal on räägitud, et krediidireitinguid saab rakendada ka kaubanduses ja tarneahelas. Mida see tähendab?

See tähendab, et tarneahelast on saanud investoritele alternatiivne investeerimisvara. Traditsiooniliselt on tarneahela rahastamisel olnud ettevõtete partneriks pangad – selle asemel, et oodata arve maksmist oma ostjalt, maksab selle eest pank ning ostja kannab omakorda raha pangale. Rahavood on sel viisil paremini kontrollitavad, riskid maandatud jms.

Seda teenust võiksid ju iseenesest pakkuda investorid, kuid see nõuab palju administratiivset tööd ning iga ettevõtte krediidianalüüsi. Siin tulebki mängu krediidireiting, mis annab tarneahela töökindlusele hinnangu ja teeb reitinguga ostja kinnitatud arvetest eraldi varaklassi. Seeläbi paraneb reitinguga ettevõtete ligipääs kapitalile.

Põhjus, miks ostuarved investeerimistooteks muutumine alles nüüd pead tõstab, on proosaline. Andmete, eriti dokumentide kogumine kõigi tarneahela osapoolte käest on keeruline. Digitaliseerimine on neid kitsaskohti vähendanud ja see muudab kinnitatud ostuarved ka lihtsamini rahastatavaks.

Jason Barrass on Suurbritannia reitinguagentuuri ARC Ratings kommertsjuht, kes esineb rahvusvahelisel konverentsil Tallinn Supply Chain Finance Summit 2023. Konverents toimub 8.–9. veebruaril ning kohal on Eesti ja Euroopa tarneahela digitaalse rahastamise tipptegijad. Veel viimaseid päevi kehtib soodushind – registreeruda saad siin.

Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Villu ZirnaskFinantsuudised.ee toimetajaTel: 50 79 827
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 667 0077