Autor: Ken Kaarel Gross, Advokaadibüroo RASK advokaat ja lepingute teabevara koostööpartner • 2. veebruar 2024

Lepingu sõlmimisel ei ole töö-ja käsundussuhte eristamine üksnes mõtteharjutus juristidele, vaid vajalik selleks, et ära hoida võimalikke ootamatuid ja halbu üllatusi. Nimelt lähtutakse lepingu kvalifitseerimisel selle tegelikust olemusest ja seega võib vaidluse korral selguda, et käsunduslepingu pealkirja kandva lepingu puhul on tegemist hoopis töölepinguga ja vastupidi. Nii võib juhtuda, et juhul kui õigussuhe vastab faktiliselt töölepingulaadsele suhtele, võidakse leping tagantjärgi ümber kvalifitseerida töölepinguks ja tööandja peab hüvitama töötajale saamata jäänud hüved. Allpool on toodud peamised töö- ja käsunduslepingu erisused, mida arvestada vastavate lepingute sõlmimisel.

Töö- ja käsunduslepinguid eristab esmajoones alluvuse ja kontrolli määr. Töölepingule on omane alluvussuhe, mis tähendab, et tööandja saab otsustada, millisel viisil, ajal ja kohas töötaja tööd teeb. Käsunduslepingu puhul on käsundisaajal tavapäraselt otsustusvabadus teenuse osutamise aja ja asukoha osas. Kui töötaja on kohustatud alluma tööandja kontrollile ja juhistele, siis käsundiandja kontroll käsundiandja tegevuse üle on oluliselt väiksem. Käsunduslepingule viitab ka see, kui teenuse osutaja maksab töövahendite- ja materjalide eest ja tegutseb teenuseosutajana mitme isiku heaks. Eelnimetatud ja muid asjakohaseid kriteeriume tuleb hinnata kogumis. Näiteks üksnes kodukontoris töötamise võimalus ei tähenda, et tööandja ja töötaja vahel on käsundusleping, kui töö tegemisel tuleb kõikides aspektides alluda tööandja korraldustele.

Tööleping annab võrreldes käsunduslepinguga teenuse osutajale oluliselt paremad tagatised. Töötajale on näiteks seaduse alusel garanteeritud õigus tasustatud puhkusele ja haigushüvitistele. Samuti on töötaja kaitstud töölepingu ebaõiglase lõpetamise ja selle tagajärgede eest. Käsunduslepingu alusel käsundisaajale sotsiaalseid tagatisi ei anta ning muuhulgas võivad pooled kokku leppida, et käsundiandjal on igal hetkel õigus käsundusleping põhjuseta lõpetada. Töölepingute puhul ei ole selline regulatsioon lubatud. Töötaja on võrreldes käsundisaajaga seaduse alusel kaitstud sisuliselt kõikides aspektides, kuivõrd erinevalt käsundisaajast käsitleb töölepinguseadus töötajat vastava õigussuhte nõrgema poolena.

Olulised erisused esinevad ka maksustamises. Kui töösuhtes peab sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksed kinni tööandja, siis käsunduslepingute puhul hoolitseb maksude tasumise eest käsundisaaja.

Kokkuvõtvalt on tööleping sobilik olukorras, kus isik töötab täiskohaga ja on osa organisatsioonist ning pooltevahelist suhet iseloomustab selge ja pikaajaline alluvussuhe, samuti tööandja kontroll töötaja tegevuse üle. Käsundusleping on, vastupidi, asjakohane siis, kui isik tegutseb iseseisvalt ja lähtudes enda professionaalsest kogemusest, allumata iga päev organisatsiooni tööpõhimõtetele ja juhistele.

Lepingute teabevarast leiad eri valdkondades sageli vajaminevaid lepinguid nii eesti kui ka inglise keeles. Lepingunäidised on Sulle abiks igapäevases majandustegevuses. Lisaks leiad näidiste juurest kommentaarid ja selgitused.

Lepingupõhjad saad alla laadida ja kohe kasutada. Lepingute teabevara valmib koostöös advokaadibürooga RASK.