Töötajaid palgates on lisaks palgale oluline läbi mõelda ka lisahüved, mis on töötajale olulised ja samas tööandjale vähese maksukoormusega või päris maksuvabad. Töötajad ütlevad sageli, et lisahüved on tähtsamadki kui kõrge palk.

- Advokaadibüroo ATTELA partner ja vandeadvokaat Marko Saag
- Foto: Raul Mee
Tihti küsitakse, kas maksuvabastuse kasutamine on ikka eetiline? Kinnitan, et seadusega lubatud maksuvabastuse kasutamine ei ole kuidagi taunitav. Pigem vastupidi – iga seadusega lubatud maksuvaba kulu taga on väga selge põhjus, miks seadusandja on otsustanud seda soosida.
Näiteks on töötaja majutamise maksuvaba kulu eesmärk soodustada tööjõu kättesaadavust. Nii saab töö iseloomust tulenevalt tasuda maksuvabalt töölepinguga töötaja majutuskulud töö tegemise perioodil, s.t ajutiselt, põhilisest töö tegemise perioodiks ja elukohast eemal viibimise ajal.
Tööandja kulul töötajate majutamiseks soodsamate ning paindlike võimaluste loomine tõhustab tööandjate ja töötajate koostööd ning seeläbi edendame ka majandust.
Veebiseminaril "Kasuta ära kõik maksuvabastused" selgitab tunnustatud maksunõustaja Marko Saag, kuidas targalt ära kasutada kõik töötajatega seotud maksuvabastused, mida lubab Eesti maksusüsteem. Oma pikaaegsele praktikale tuginedes kinnitab Marko Saag, et tööandjad paraku ei kasuta seaduses lubatud mitmeid maksuvabastusi, sest neid lihtsalt ei teata.
Ootame osaleme, registreeru SIIN! Marko Saag on Advokaadibüroo ATTELA partner ja TalTechi rahvusvahelise maksunduse lektor.
Artikkel jätkub pärast reklaami
👉 Veebiseminaril saad selgeks need töötajatega seotud maksuvabastuse teemad:
• maksuvaba tulu
• autod ja transport (tööandja auto ja töötaja auto)
• päevaraha ja lähetused
• spordikulud ja tervishoid
• kodukontor
• koolituskulud
• külaliste vastuvõtukulud
Artikkel jätkub pärast reklaami
• töötajate majutamine
• firmaüritused
• dividendid ja omakapitali väljamaksed
• laenud
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.