Kas aktiivselt juhitud fondidel on mingeid eeliseid?

Põhjuseid, miks aktiivsetel fondidel on edukusemäär arenevatel turgudel kõrgem, võib olla mitu. Esiteks on arenevad turud sageli vähem efektiivsed võrreldes arenenud turgudega, nendel turgudel võib esineda rohkem valesti hinnastatud varasid, mida kogenud fondijuhid saavad enda kasuks pöörata. Teiseks saavad fondijuhid kohandada oma portfelle vastavalt makromajanduslikele muutustele ja geopoliitilistele riskidele, samas kui passiivsed fondid järgivad kindlaid indekseid ega saa nii kiiresti reageerida. Kolmandaks võivad aktiivsed fondid olla rohkem kontsentreeritud, fondijuhid saavad keskenduda konkreetsetele sektoritele või ettevõtetele, mis on nende arvates valesti hinnastatud või millel on suurem kasvupotentsiaal. Kokkuvõttes pakuvad arenevad turud palju unikaalseid võimalusi, millest indeksfondid ei pruugi kasu lõigata.

Hea näide aktiivse fondijuhtimise eelistest arenevatel turgudel on Hiina. 2023. aasta oli globaalsetel aktsiaturgudel väga hea aasta, kaasa arvatud arenevatel turgudel. Arenevate turgude indeks ilma Hiinata (MSCI ex China) näitas 15% tõusu, samal ajal kui Hiina aktsiaturg langes ligi 14%. Aktiivsetel fondijuhtidel oli võimalus end Hiinast välja positsioneerida, samas kui passiivsed fondid pidid vastavalt indeksi osakaaludele (MSCI Emerging Markets) veel 2023. aasta lõpu seisuga endiselt hoidma 24% varadest Hiinas. See on ka peamine põhjus, miks aktiivselt juhitud arenevate turgude fondid suutsid passiivsetest fondidest paremaid tulemusi näidata.

Trigon Dividendifond pälvis ülemaailmse dividendistrateegia kategoorias ehk suurima edukusemääraga aktiivselt juhitud fondide seas tänavu maineka LSEG Lipperi Fondi auhinna. Trigoni Dividendifond valiti vastavas kategoorias viimase kolme aasta tulemuste põhjal parimaks fondiks Euroopas!

Trigon Dividendifond investeerib kõrge või kasvava dividenditootlusega ettevõtetesse. Fondi põhifookus on aktsiatel, lisaks võib investeerida ka kõrge tootlusega võlakirjadesse. Prospekti järgi on Trigon Dividendifondil luba hajutada investeeringuid üle maailma, kuid peamine fookus on Kesk- ja Ida-Euroopal. “Trigon Dividendifondi portfellis on ligikaudu 35–50 väärtpaberit erinevatest sektoritest ja riikidest. Põhifookus on ettevõtetel, mis maksavad dividende,” sõnab fondijuht Mihkel Välja.

Mullu kasvatas aktiivselt juhitud Trigon Dividendifond investorite vara ligi 36% võrra. Võrdluseks – ülemaailmne kõrge dividenditootlusega MSCI World High Dividend Yield Net Total Return indeks pakkus eelmisel aastal ligi 6% tootlust. Alates fondi loomisest 2020. aasta veebruaris on fondi tootlus olnud 92% (seisuga 31.05.2024), MSCI World High Dividend Yield Net Total Return indeksi tootlus on samal perioodil olnud 46%.

Selleks, et portfelli jõuaksid parimad valikud, on igapäevaselt jälgimise all 300–400 ettevõtet ning tehakse koostööd kohalike maaklerite ja analüüsimajadega. Lisaks teeb Välja sõnul Trigoni tiim erinevate ettevõtetega kokku peaaegu 250 kohtumist aastas. “Meie jaoks on oluline enne investeerimisotsuse tegemist ettevõtte juhtkonna või omanikeringiga tutvuda, nende lubadusi ning lubaduste täitmist mõnda aega teravamalt jälgida. Näiteks Sloveenias tol ajal veel riigiettevõttena tegutsenud kodumasinatootjat Gorenje külastades tuli nentida, et ehkki tooted olid neil head, läks korrumpeerunud juhtimise tõttu raha valesse kohta. Tulemused näitasid, et ettevõte tegi aastas miljard eurot käivet, kuid kasumiks jäi alles vaid paar miljonit eurot.”

Rääkides riigiettevõtetest tuleb arvestada, et passiivsed fondid järgivad arenevate turgude indekseid ja seetõttu on sunnitud investeerima suure turuväärtusega ettevõtete aktsiatesse. Paljudes arenevates riikides hõlmavad need aktsiad suuri, ebaefektiivselt juhitud riigiettevõtteid, mida sageli ei juhita kasumi maksimeerimise eesmärgil ega kaitsta väikeaktsionäride huve.

Välja, kel fondijuhina kogemust üle üheksa aasta, kommenteeris, miks riigifirmad on üldjuhul kehvemini juhitud: “Enamasti on riigile kuuluvate ettevõtete protsessid aeglasemad ning valitseb korruptsioonioht. Eraettevõtetes on juhtkonna vastutus omanike ees suurem ning majanduslikke otsuseid tehakse mõistlikumalt ja efektiivsemalt.” Eraldi näite toob ta Poolast: “Leidsime ühe riigi omanduses oleva ettevõtte aruandest, kuidas eelmise populistliku valitsuse ajal tõstsid juhid enda palkasid koguni 50%, ehkki ettevõttel läks halvasti. Pärast valitsuse vahetust said ametisse uued juhid ning ettevõttel on loodetavasti tulevikus uus hingamine.”