Uued nõuded mikro- ja väikeettevõtjate aruannetele

Erisätted on võimalus

Kui äriühing ei täida nõudeid, mis on seatud äriühingurühmale, kuhu ühing kuulub, lõppevad sellele ettevõttele raamatupidamise seadusega ette nähtud erandid ainult siis, kui nõudeid ei täideta kahel järjestikusel aastal.

Näiteks aastatel 2016 ja 2017 on ettevõtte müügitulu 45 000 eurot, ka muude nõuete järgi liigitub ta mikroettevõtjaks. 2018. aastal suureneb ettevõtte müügitulu märgatavalt ja on 155 000 eurot. Kuigi ettevõtja on nõude ületanud, võib ta ka veel 2018. aastal kasutada raamatupidamise seadusega ette nähtud erisätteid, näiteks mitte esitada koos majandusaasta aruandega tegevusaruannet. Kui aga ka 2019. aastal liigitub ettevõtja väikeettevõtjaks, siis ta mikroettevõtja erisusi enam kasutada ei saa ja lähtuda tuleb väikeettevõtjale antud erisätetest.

Tähelepanu tasub aga pöörata sellele, et raamatupidamise seaduse alusprintsiipide järgi peab erinevate aastate võrreldavus olema tagatud ehk mikroettevõtja, kes kasutab lühendatud bilanssi, peab väikeettevõtjaks saades esitama oluliselt pikema bilansi, kus tal tuleb kirja panna ka eelneva aasta asjaomased näitajad.

Erisätete kasutamine on võimalus, mitte kohustus. Seega, kui on näha, et ettevõte kasvab kiiresti mikroettevõtjast väikeettevõtjaks või mikroettevõtja majandusaasta aruandes esitatav info ei ole piisav võimalikele aruande tarbijatele (pangad, tarnijad jne), on mõistlik juba alguses rakendada väikeettevõtja erisätteid.

Mittetulundusühingud ja sihtasutustele erisused ei kehti ning nemad on kohustatud koostama täismahus raamatupidamise aastaaruande.

Raamatupidamise käsiraamat

Artikkel ilmus Äripäeva raamatupidamise käsiraamatus.