Autor: Egle Vainula, BDO raamatupidamisteenuste juht • 20. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtjad, kes koostavad majandusaasta aruande 12 kuust pikema perioodi kohta (näiteks 15. augustist 2015 kuni 31. detsembrini 2016), peavad lähtuma aruande koostamisel eelmistest nõuetest ning koostama aruande vastavalt kuni 1. juunini 2016 kehtinud raamatupidamise seadusele ehk täismahus.

Raamatupidamise seaduse järgi jagunevad ettevõtjad mikroettevõtjateks, väikeettevõtjateks, keskmise suurusega ettevõtjateks ja suurettevõtjateks. 

Kõige rohkem erineb varem esitatud aruannetes mikroettevõtja majandusaasta aruanne, kus peab avalikustama ainult infot ettevõtja finantsseisundi ja -tulemuste kohta, mis on seaduses nõutud. Vähese avalikkuse huvi tõttu on mikroettevõtjate lühendatud aastaaruannetes kohustuslikult avaldatava info hulk piiratud, mistõttu need ei pruugi tervikuna anda asjakohast ja tõepärast ülevaadet mikroettevõtja finantsseisundist ja majandustulemusest.

Erisätted on võimalus

Kui äriühing ei täida nõudeid, mis on seatud äriühingurühmale, kuhu ühing kuulub, lõppevad sellele ettevõttele raamatupidamise seadusega ette nähtud erandid ainult siis, kui nõudeid ei täideta kahel järjestikusel aastal.

Näiteks aastatel 2016 ja 2017 on ettevõtte müügitulu 45 000 eurot, ka muude nõuete järgi liigitub ta mikroettevõtjaks. 2018. aastal suureneb ettevõtte müügitulu märgatavalt ja on 155 000 eurot. Kuigi ettevõtja on nõude ületanud, võib ta ka veel 2018. aastal kasutada raamatupidamise seadusega ette nähtud erisätteid, näiteks mitte esitada koos majandusaasta aruandega tegevusaruannet. Kui aga ka 2019. aastal liigitub ettevõtja väikeettevõtjaks, siis ta mikroettevõtja erisusi enam kasutada ei saa ja lähtuda tuleb väikeettevõtjale antud erisätetest.

Tähelepanu tasub aga pöörata sellele, et raamatupidamise seaduse alusprintsiipide järgi peab erinevate aastate võrreldavus olema tagatud ehk mikroettevõtja, kes kasutab lühendatud bilanssi, peab väikeettevõtjaks saades esitama oluliselt pikema bilansi, kus tal tuleb kirja panna ka eelneva aasta asjaomased näitajad.

Erisätete kasutamine on võimalus, mitte kohustus. Seega, kui on näha, et ettevõte kasvab kiiresti mikroettevõtjast väikeettevõtjaks või mikroettevõtja majandusaasta aruandes esitatav info ei ole piisav võimalikele aruande tarbijatele (pangad, tarnijad jne), on mõistlik juba alguses rakendada väikeettevõtja erisätteid.

Mittetulundusühingud ja sihtasutustele erisused ei kehti ning nemad on kohustatud koostama täismahus raamatupidamise aastaaruande.

Raamatupidamise käsiraamat

Artikkel ilmus Äripäeva raamatupidamise käsiraamatus.

Äripäeva käsiraamatud on praktilised professionaalsed töövahendid tippspetsialistile ja juhile. 

Raamatupidamise käsiraamat on ilmunud juba 16 aastat (venekeelsena kuus aastat). Veebis täieneb info igal kuul, paberil ilmub täiendus neli korda aastas.

Raamatupidajad ja ettevõtte juhid leiavad käsiraamatust vastused paljudele raamatupidamist puudutavatele küsimustele. Käsiraamat on praktiline, mahukas ja süsteemne.

Käsiraamatu temaatika: põhjalik ülevaade aastaaruande koostamisest, raamatupidamise korraldamisest ettevõttes, bilansist ja kasumiaruandest ning mitmetest teistest olulistest teemadest.

Loe pikemalt Äripäeva raamatupidamise käsiraamatust.

Mida saab aastalitsentsi eest?

- Ligipääsu igal kuul uuenevale e-käsiraamatule

- Võimaluse kasutada e-nõuandekeskust

- Vahetatavate lehtedega paberväljaande

- Kord kvartalis paberväljaande uuendusi

- Elektroonilise uudiskirja Õigusuudised 10 korda aastas

Autor: Egle Vainula, BDO