Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtte tegelikke kasusaajaid on keeruline tuvastada
Rahandusministeerium on välja töötanud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatused, millega täiendatakse rahapesu vastu võitlemise meetmeid. Üks oluline lisanduv meede on eraõiguslike juriidiliste isikute kohustus avaldada äriregistri juures oma tegelike kasusaajate andmed.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatustega täiendatakse rahapesu vastu võitlemise meetmeid.
Foto: pixabay.com
Eelnõu järgi vastutab andmete esitamise ja nende õigsuse eest juriidilise isiku juhatus. Kuigi kohustuse eesmärk on mõistetav, võib sellele vaatamata kaubandus-tööstuskoja hinnangul tekkida olukordi, kus ettevõtte juhatusel ei pruugi olla võimalik tegelike kasusaajate andmeid esitada või tagada nende õigsust.
Probleem seisneb selles, et aktsionärid ja osanikud ei ole otseselt kohustatud seda infot jagama, samal ajal puuduvad juhatuse liikmel õigused ja vahendid ulatusliku ja põhjaliku taustakontrolli tegemiseks. Tegelikelt kasusaajatelt võiks küll eeldada heauskset käitumist, kuid tegelikkuses ei ole andmete esitamiseks kohustatud juhatuse liige kuidagi kaitstud aktsionäride või osanike pahatahtlikkuse eest. Kusjuures juhatuse liikmele võib selle tõttu järgneda vastutus, osanikku ega aktsionäri aga pahauskse käitumise eest vastutusele ei võeta.
Eelnõu näeb ette juhatuse liikme vastutuse tegeliku kasusaajate andmete esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise, valede või ebapiisavate andmete esitamise eest. Koda leiab, et mõistet „ebapiisav“ on praktikas keeruline sisustada ja see võib tekitada keerulisi vaidlusi. Ühtlasi puudub juriidilise isiku juhatuse liikmel arusaam, millisel juhul loetakse tema esitatud andmeid ebapiisavaks, samas kui menetlejale loob selline sõnastus ulatusliku kaalutlusruumi teo kvalifitseerimiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eelnõust ei selgu ka see, kui kaugele peab juhatuse liige tegeliku kasusaaja tuvastamisel minema. Füüsilisest isikust tegeliku kasusaaja tuvastamine muutub äärmiselt raskendatuks hiljemalt siis, kui ahel ulatub ühte või mitmesse välisriiki. Kui omanikeringi ahel muutub pikaks ja juhatuse liikmel õnnestub kasu saavad isikud vaid osaliselt tuvastada, siis jääb selgusetuks, millise sisuga peaks olema tegeliku kasusaaja kohta tehtav märge.
Loe kaubanduskoja arvamusi eelnõu kohta lähemalt SIIT.
Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.