Ettevõtte tegelikke kasusaajaid on keeruline tuvastada

Eelnõu järgi vastutab andmete esitamise ja nende õigsuse eest juriidilise isiku juhatus. Kuigi kohustuse eesmärk on mõistetav, võib sellele vaatamata kaubandus-tööstuskoja hinnangul tekkida olukordi, kus ettevõtte juhatusel ei pruugi olla võimalik tegelike kasusaajate andmeid esitada või tagada nende õigsust.

Probleem seisneb selles, et aktsionärid ja osanikud ei ole otseselt kohustatud seda infot jagama, samal ajal puuduvad juhatuse liikmel õigused ja vahendid ulatusliku ja põhjaliku taustakontrolli tegemiseks. Tegelikelt kasusaajatelt võiks küll eeldada heauskset käitumist, kuid tegelikkuses ei ole andmete esitamiseks kohustatud juhatuse liige kuidagi kaitstud aktsionäride või osanike pahatahtlikkuse eest. Kusjuures juhatuse liikmele võib selle tõttu järgneda vastutus, osanikku ega aktsionäri aga pahauskse käitumise eest vastutusele ei võeta.

Eelnõu näeb ette juhatuse liikme vastutuse tegeliku kasusaajate andmete esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise, valede või ebapiisavate andmete esitamise eest. Koda leiab, et mõistet „ebapiisav“ on praktikas keeruline sisustada ja see võib tekitada keerulisi vaidlusi. Ühtlasi puudub juriidilise isiku juhatuse liikmel arusaam, millisel juhul loetakse tema esitatud andmeid ebapiisavaks, samas kui menetlejale loob selline sõnastus ulatusliku kaalutlusruumi teo kvalifitseerimiseks.

Eelnõust ei selgu ka see, kui kaugele peab juhatuse liige tegeliku kasusaaja tuvastamisel minema. Füüsilisest isikust tegeliku kasusaaja tuvastamine muutub äärmiselt raskendatuks hiljemalt siis, kui ahel ulatub ühte või mitmesse välisriiki. Kui omanikeringi ahel muutub pikaks ja juhatuse liikmel õnnestub kasu saavad isikud vaid osaliselt tuvastada, siis jääb selgusetuks, millise sisuga peaks olema tegeliku kasusaaja kohta tehtav märge.

Loe kaubanduskoja arvamusi eelnõu kohta lähemalt SIIT.

Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda