30. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eurotsooni majandus on pärast viimast kriisi stabiilselt kasvanud. Töötuse tase langeb enamikes Euroopa riikides kiiresti, Lõuna-Euroopas on see aga veel kõrge. Tarbijad tunnevad end kindlalt, mis väljendub raha kulutamises.

Gilesi sõnul tasub majandusest ja inimeste meelsusest ülevaate saamiseks vaadata ökonomistide majandusprognoose ja seda, kuidas need muutuvad. Eelmisel aastal oldi Hollandis, Itaalias, Saksamaal, Prantsumaal, Hispaanias ja Itaalias tulevaste valimiste pärast mures. Eelmise aastaga võrreldes on meeleolud positiivsemaks läinud, võrreldes USAga, kus Donald Trumpi presidentuur on ärevust tekitamas. Saksamaa sügiseste valimiste kohta sõnas Giles, et ei oma väga suurt tähtsust, kas võidab Angela Merkel või Martin Schulz, sest Saksamaa poliitika läheb edasi samasugusena nagu praegu.

Kõik probleemid pole kaugeltki lahendatud

Oodatust aeglasem tootlikkuse kasv on peamine pettumuse põhjus ELi elanike seas. Tootlikkus ei ole langemas mitte ainult Euroopas, vaid igal pool maailmas. Infotehnoloogia arengul pole olnud sellist mõju tootlikkusele, nagu varem on olnud teistel revolutsioonilistel muudatustel nagu elektri avastamisel või puhta vee kättesaadavusel.

Avaliku sektori eelarvepuudujäägid on paranenud, isegi Kreekas. Riigivõlad on aga suurenenud, eriti Kreekas ja Itaalias. Peale Malta ja Saksamaa on riigivõlg suurenenud kõikides riikides. Eestis on see küll kasvanud, aga ikkagi on see eurotsooni kõige madalam. Ikka on probleemiks Kreeka, kes ei suuda oma riigivõlga tagasi maksta. Itaalia on suuremgi probleem. Kumbki majandus ei tooda palju, aga on suured võlglased teiste Euroopa Liidu riikide ees.

Saksamaa ja Holland võiksid Gilesi sõnul aga rohkem kulutada, mitte nii palju raha varus hoida, sest lõpuks laenavad nad selle raha neile riikidele, kes seda rohkem vajavad. Ilmselt tekib aga probleeme võlgade tagasimaksmisega või saadakse väiksemaid intresse, kui loodetud.

Demokraatia koledaim külg

Gilesi sõnul pole Ühendkuningriikide lahkumine Euroopa Liidust Ühendkuningriikide, vaid Inglismaa probleem. Teised liikmed tahaksid pigem jääda. Tema sõnul oli Brexitile eelnenud valetamine ja liialdamine demokraatia koledamaid külgi, mida tema on näinud. Ta lisas, et 95% ökonomiste olid jäämise poolt, sama oli eksportijatega, kelle jaoks on Euroopa Liidu turg elulise tähtsusega, kuid nende arvamust ignoreeriti.

Samas ei ole need negatiivsed küljed, mida Brexiti toimumise kohta ennustati, toimunud. 2016. aasta teisel poolel oli Ühendkuningriikide majandus tugev. Giles toob kõige tähtsamana välja poliitilise stabiilsuse, mis taastus kiiremini, kui oodati. Samuti kulutab Briti tarbija rohkem ja säästab vähem. See on vastupidine sellele, mida oodati, ja näitab tarbija kindlust majanduse ees.

Vara on küll veel öelda, mida Brexit täpsemalt kaasa toob, sest läbirääkimised kestavad kaks aastat. Gilesi sõnul on enamik Brexiti pooldajaid seda meelt, et kui kokkulepet ei tule, on see parem, kui halb kokkulepe. Giles sellega ei nõustu: kuna Ühendkuningriikide majandus on Euroopa Liidu turust suures sõltuvuses, oleks see väga halb tulemus. Gilesi sõnul tahavad Ühendkuningriigid kokkuleppest saada samu asju, mis neil Euroopa Liidus olles juba olemas on, aga nüüd peavad nad selle eest ilmselt väga palju maksma.

Peale Euroopa enda probleemide mõjutab liiduriike kogu maailmas toimuv. Aktuaalsemate välisriskidena toob Giles välja Trumpi protektsionistliku kaubanduspoliitika ning Hiina kriisi, mille on põhjustanud liiga suured investeeringud ja süvenev riigivõlg.

Kui aga vaadata viimaseid aastakümneid, on praegune majandus üpris keskpärane. Giles ütles lõpetuseks ettevõtjatele, et ärgu oodaku Euroopa Liidu majanduselt järgmiste aastate jooksul tõuget. Ettevõtete edukus on nende enda kätes ja kui äri ei lähe hästi, on see nende, mitte välistegurite süü.

Autor: Bret Metsküla, Finantsuudised.ee