Powerhouse'i juhataja ja konsultant, suhtekorraldaja Janek Mäggi kõneles Pärnu Finantskonverentsil sellest, mida peavad numbrid ettevõtte sees ja ettevõttest väljapoole rääkima.
- Powerhouse'i juhataja ja konsultant, suhtekorraldaja Janek Mäggi. Foto: Urmas Kamdron
Edvistavad ja turuväärtuse kasvule orienteeritud numbrid on halvad, sest võivad anda välja liiga palju olulist informatsiooni. Samas on käibenumber Mäggi sõnul erakordselt oluline asi, kui rääkida emotsioonidest, mida me väljapoole anname. „Kui sa tahad müüa, pead näitama, et sul läheb hästi, sest kes ikka tahaks olla kehva ettevõtte klient. Seega on vaja luua positiivseid emotsioone, sest trend räägib väga palju mitte ainult klientidele ja töötajatele, vaid ka kõikidele konkurentidele.“
Palga kohta ütles Mäggi seda, et uhkustada ei tasu ei kõrge ega madala palgaga. Mäggi sõnul on tal õudselt hea meel, et ta ühessegi Äripäeva palgaTOPi pole sattunud. Sinna sattumine andvat turule halva signaali, sest kogu avalikku infot hakatakse kohe võrdlema ja pole mõtet ühelegi konkurendile või koostööpartnerile anda informatsiooni, mida pole vaja. „Kui põhjendamatult edvistatakse kõrgete palkadega, mõtleksin ma omanikuna kohe, et selle etevõtte juhtimises on midagi mäda. Õige palk on ikka selline, et turu keskmine miinus 10 protsenti,“ rääkis Mäggi. „Signaal, mille oma finantsinfoga turule annad, paneb väga palju asju liikuma. Ka selliseid, mille peale sa ise ei tule. Üks asi on see, et su enda töötajad vaatavad, et konkurentidel on palju paremad palgad kui mul. Teine ja veel keerulisem on see, et konkurendid saavad sinu palgapoliitika järgi kujundada oma hinnapoliitika.“
Kasumist ei tasu rääkida ka naisele
Mäggi sõnul ei tasu kasumist mitte kellelegi kõnelda. Õige kasum on aga tema sõnul see, mida keegi ei saa ära võtta. „Ja parem, kui keegi ei tea, et sul üldse midagi on või järele jääb – see olgu saladus ka naise ees. Parim tunnustus on hingerahu.“
Avalikult edukas on Mäggi sõnul vastik olla. „Igasuguse eduga, eriti kasumiga, järgnevad negatiivsed tagajärjed. Kadedus ja tunnustus – need on omavahel hästi tihedalt seotud. Kui keegi saab tunnustuse, tuleb ikka kusagilt mingi ebameeldiv tagasilöök. Ma tahan sellega öelda, et kelkimine on kahjulik.“
Seda aga, kui läheb halvasti, tihti häbenetakse. „Üle pole küll tõesti mõtet võimendada, kui kehvasti läheb, sest see pole ka mingi auasi. Kui läheb kehvasti, võtagi kahju vastu kohe. Paljud halvad uudised, mida ise häbeneme, võivad osutuda kasulikuks. Reedate end ka sellega, kui kliendid näevad, et asi on jama või katastroof, aga te seda neile ei ütle. Neile tuleb kohe öelda, sest kõigil negatiivsetel sõnumitel on positiivne lahend.“
Ta lisas, et negatiivsetest asjadest tasuks kõigile meediaväljaannetele korraga teada anda. „Kõige olulisem on infovoogu kontrollida,“ rõhutas ta.
Mida numbrid peavad rääkima?
Esiteks tuleb Mäggi sõnul näidata, et käive kasvab. Küll püsivalt, aga ainult natukene. Ta rõhutas, et ei ole vaja öelda, et oli mega kasv. Pressiteate viimane rida peaks mõistma andma, et ettevõttel läheb väga hästi, aga ise ei tasu seda välja hõisata.
Teiseks ei tasu tema sõnul palkadega muidugi priisata, aga nendega ei tasu ka välja paista, sest nii teised omanikud kui ka turg võrdlevad pidevalt. „Kui palk on liiga kõrge, tekitab see kadedust ja soovi samale turule siseneda; kui liiga madal, viib rahulolematus revolutsioonini,“ selgitas ta.
Kolmandaks peavad numbrid näitama, et nälg kasumi järele on suur. Mäggi selgitas, et eelmine aasta tegi ta kõigile oma teenustele 20%lise hinnatõusu. Nägid, et ühtki tagasilööki ei tulnud ja see viis mõttele, et tõstsid liiga vähe.
Neljandaks, kui numbrid näitavad kahjumit, tuleb see kohe likvideerida ja andma teada, et oli küll kahjum, aga enam ei tule. Ta rõhutas, et sellisel juhul tulgu ärilised otsused kõigepealt ja alles siis igasugune kommunikatsioon.
Viiendaks tasub Mäggi sõnul meeles pidada, et ettevõtte turuväärtus on teisejärguline ja sellele pole mõtet enne mõelda, kui ettevõtet müüa kavatsetakse.
„Halba seisu ei tasu häbeneda – üks kord aus olla on palju kasu(m)likum kui sada korda luisata.“
Autor: Bret Metsküla, Finantsuudised.ee
Seotud lood
Eestis on laialdane kohtupraktika selle kohta, kus juhatuse liikmelt on maksejõuetu äriühingu maksuvõlg sisse nõutud, sest juht on rikkunud oma lojaalsus- või hoolsuskohutust, ütles endine riigi peaprokurör, Soraineni advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Norman Aas.
Hetkel kuum
Tagasi Finantsuudised esilehele