- OMX Baltic0,00%0,00
- OMX Riga0,00%0,00
- OMX Tallinn0,00%0,00
- OMX Vilnius0,00%0,00
- S&P 5000,00%0,00
- DOW 300,00%0,00
- Nasdaq 0,00%0,00
- FTSE 1000,00%0,00
- Nikkei 2250,00%0,00
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,00
- GBP/EUR0,00%0,00
- EUR/RUB0,00%0,00
- OMX Baltic0,00%0,00
- OMX Riga0,00%0,00
- OMX Tallinn0,00%0,00
- OMX Vilnius0,00%0,00
- S&P 5000,00%0,00
- DOW 300,00%0,00
- Nasdaq 0,00%0,00
- FTSE 1000,00%0,00
- Nikkei 2250,00%0,00
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,00
- GBP/EUR0,00%0,00
- EUR/RUB0,00%0,00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigifirmad maksavad eelarvesse 136 miljonit eurot dividende
Valitsus kinnitas riigi äriühingutelt sel aastal riigieelarvesse makstavate dividendide summaks 136 miljonit eurot.
Dividendide kogusumma kasvab võrreldes 2016. aastaga ligikaudu 42,6 miljonit eurot. Kokku laekub dividende 12 riigi äriühingult.
Suurimad dividendide maksjad on AS Tallinna Sadam 48 miljoni euroga, Eesti Energia AS 47 ja AS Elering 20 miljoni euroga.
Järgnevad Lennuliiklusteeninduse AS (8,2 miljonit eurot), AS Eesti Loto (7 miljoni eurot), AS Eesti Teed (3,3 miljonit), AS Eesti Post (1,3 miljonit eurot).
Veel maksavad dividende AS Eesti Loots, AS Vireen, AS Teede Tehnokeskus, AS Kredex Krediidikindlustus, AS Eesti Kaardikeskus.
„Riik lähtub dividendide määramisel iga ettevõtte majandustulemustest, eelkõige puhaskasumist, likviidsusest ja investeeringutest,“ ütles rahandusminister Sven Sester. „Head majandustulemused võimaldavad planeeritust suuremat dividendijaotust kuuel ettevõttel. Samas on kolmel ettevõttel dividendijaotus planeeritust väiksem ja nii toetame pikemas perspektiivis riigi võimalusi oma ettevõtetelt kestlikult tulu saada.“
Riigil on tegutsevaid äriühinguid 31, millest 29 on riik ainuomanik või otsustusõigusega. Äriühinguid on kuue ministeeriumi valitsemisalas.
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.
Enimloetud
4
5
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele