Eesti Energia teenis kvartaliga 48 miljonit eurot kasumit

2017. aasta esimeses kvartalis kasvas elektri turuhind Eestis aastavõrdluses 3%, jäädes siiski oluliselt madalamaks, kui lubas finantsturgude väljavaade 2016. aasta lõpus. „Möödunud aasta lõpus ennustati külma talve, mis pidanuks finantsturgudel valitsenud ootuste kohaselt tooma 2017. aasta alguseks keskmiselt 45eurosed elektrihinnad. Tegelikkus kujunes siiski teistsuguseks ning 2017. aasta esimese kvartali keskmine elektrihind oli Eestis pisut alla 33 euro megavatt-tunni kohta,“ lausus Andri Avila. Elektritoodang kasvas oodatust madalamale elektrihinnale vaatamata 29%, kokku tootsid Eesti Energia elektrijaamad kolme kuuga 2,8 teravatt-tundi elektrit.

Soome ja Baltikumi regioonis on Eesti ainus riik, kus toodetakse rohkem elektrit, kui tarbitakse. Kolme kuu Eesti elektri netoeksport ulatus 800 gigavatt-tunnini.

Taastuvenergiat tootis Eesti Energia kvartaliga 105 gigavatt-tundi ehk 23% rohkem kui aasta varem. Suurim osa taastuvenergia toodangust tuli Enefit Taastuvenergia tuuleparkidest, mille toodang kasvas tänu parematele tuuleoludele ja kõrgemale töökindlusele 2016. aasta algusega võrreldes.

Eesti Energia investeeris kolme kuuga kokku 26 miljonit eurot, mida on 18% vähem kui aasta eest. Suurim osa investeeringutest tehti elektrivõrku, kokku 14 miljonit eurot. „Elektrilevi on aastaid teinud jaotusvõrku mahukaid investeeringuid ning see on aidanud tõsta ilmastikukindla võrgu osakaalu. Lõppenud kvartali seisuga oli kogu Elektrilevi võrgust 62% ilmastikukindel,“ märkis Avila. 5 miljonit eurot investeeris energiakontsern esimese kvartaliga arendusprojektidesse, 2 miljonit sellest summast kulus Eesti elektrijaama 8. ploki rekonstrueerimiseks. Ümberehitatud energiaplokk alustab tööd tuleval aastal, tööde tulemusena kasvab energiaplokis põlevkivigaasi põletamise võimekus 50 protsendini ja väheneb põlevkivist elektritootmise keskkonnamõju.