Autor: Finantsuudised.ee • 8. juuni 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Tavapärasest positiivsema saldo põhjustasid peamiselt teenuste ekspordi kiire ja üsna laiapõhjaline kasv ning harjumatult väike tulude netoväljavool. Eesti kaubanduspartnerite majandusel läheb hästi ning seetõttu on nõudlus Eesti kaupade ja teenuste järele suurenenud,“ põhjendas Eesti Panga ökonomist Kristo Aab.

Ta lisas, et vahepeal ekspordikasvule piduriks olnud sektorid (nt veoteenused, õlitööstus) on kas põhja lähedal või sinna juba jõudnud ning on nüüd uuesti kasvamas. Tulude poolel vähenes esimeses kvartalis investeerimistulude väljavool peamiselt pangandussektoris, kuid olulist rolli mängisid ka ühekordsed tegurid, nagu Eesti riigile makstud trahvirahad.

„Uusi otseinvesteeringuid välisomanduses olevate ettevõtete osa- ja aktsiakapitali tehti esimeses kvartalis 188 mln euro väärtuses, mida on viimase viie aasta keskmisest kaks korda rohkem. Samal ajal vähendati juba olemasolevaid otseinvesteeringuid 177 mln euro ulatuses, mis tähendab, et netosummas oli n-ö uue raha sissevool riiki tagasihoidlik,“ jätkas Aab. Kokkuvõttes Eestisse tehtud otseinvesteeringud tema sõnul siiski vähenesid, sest võlakohustusi maksti investoritele tagasi rohkem kui siia tehti uusi investeeringuid. Eestist välismaale tehtud otseinvesteeringud suurenesid veidi samuti võla iseloomuga investeeringute arvelt.

„Eesti nõuded välismaailma vastu suurenesid esimeses kvartalis kokkuvõttes rohkem kui kohustused ja seega oli Eesti muu maailma suhtes netolaenuandja. Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon ehk riigi välisnõuete ja väliskohustuste vahe jätkas paranemist ning jõudis –36%ni SKPst. Sellega on Eesti jõudnud väga lähedale Euroopa Komisjoni poolt alumiseks piirmääraks seatud –35%le. Eesti majandus on hetkel faasis, kus välisnõudlus on taastunud ja ettevõtete kindlustunne selle taustal võrdlemisi suur. Kuna edasine majanduskasv saab toimuda peamiselt investeeringute ning tootlikkuse kasvatamise toel, siis on tõenäoline, et (neto)laenuandmine maailmale enam sellisel määral edasi ei kesta,“ ütles Aab.