Palo: Eesti tugevat majanduskasvu veab eksport

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.  Foto: Eiko Kink

Mitmed meie sihtturud on taastumas ning samuti on kasvanud Eesti ettevõtete konkurentsivõime välisturgudel. Lisaks on oluliselt kasvanud ettevõtete investeeringud, kommenteeris ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo värskeid statistikaameti andmeid.

Eesti majandus suurenes 2017. aasta esimeses kvartalis 4,4 protsenti, ületades 5 miljardi piiri. Nii kiire oli kasv viimati 2012. aastal. Samuti on esimest korda Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) neli kvartalit järjest ületanud 5 miljardi euro piiri. Kui viimastel aastatel vedas SKP kasvu põhiliselt sisetarbimine, siis nüüd on põhirõhk kandunud üle tööstusele ja ekspordile.

Majanduskasvu kiirenemine iseloomustab ka teisi Euroopa Liidu liikmesriike. Eesti puhul on majanduskasvu taastumise juures positiivne selle allikate muutus.

„Liikumine sisetarbimiselt ekspordile muudab majanduskasvu jätkusuutlikumaks. Väikese siseturuga riigina on edu ekspordis Eesti jaoks eluliselt oluline. Seetõttu on ka nii Kredexi, EASi, tööstuspoliitika kui ka IKT arenguprogrammi fookus suunatud suuresti just ekspordi arendamiseks,“ ütles minister Palo.

Eelnevatel kuudel tehtud kõigi aegade parimad tulemused kaupade ekspordis annavad kindlust ka tuleviku kohta. Toiduainete tööstus on leidnud Venemaa asemel uued turud ja puidutööstuse kasvu veab hea konjunktuur teistes riikides.

„Mõlemad sektorid väärindavad olulisel määral kohalikku toorainet, mis tähendab, et suur osa väärtusahelas loodud lisandväärtusest jääb Eestisse,“ lisas Palo.

Minister märkis, et ka järgnevatel kuudel ootame majanduse kasvu jätkumist, sest üldine keskkond on soodne ja ettevõtete kindlustunne üle pikaajalise keskmise. Kui nõudlus eksportturgudel püsib ja ettevõtlussektor jätkab investeeringutega, siis on kasvu oodata ka selle aasta teistes kvartalites.

„Kui me otsustame nüüd jahutama hakata, siis järelikult me lepimegi, et Eesti on madalate palkadega mahajäänud riik. Sel juhul me minetaks soovi Lääne-Euroopale järele jõuda. Mina küll seda ei soovi. Siht peab olema ikka võimalikult suurele arengule,“ ütles Palo.

Konjunktuuriinstituudi andmetel oli Eesti tööstusettevõtete tootmisvõimsuste rakendatuse tase tänavu esimeses kvartalis üle pikaajalise keskmise, mis viitab, et surve tootmisvõimsuste tõstmiseks ehk uuteks investeeringuteks püsib ka lähimas tulevikus. Esimeses kvartalis 18% kasvanud ettevõtlussektori kogukasum toetab samuti investeerimisvõimekuse kasvu.

Hetke odav laenuraha ja eksporditurgude tugevus loob hea keskkonna investeeringutega jätkamiseks ja tootmise laiendamiseks. Riigi poolt on oluline tagada kvalifitseeritud tööjõu pakkumine, kuna hetke kiire palgakasv ning suur vabade töökohade arv viitab mõningasele tööjõupuudusele. Samuti võib pidada murekohaks ikkagi veel aeglast tootlikkuse kasvu. Kuigi tootlikkus hõivatu kohta suurenes 1,8%, siis töötatud tundide arvu kiirem kasv tähendas tunnitootlikkuse langust 0,4%. Tootlikus on Palo sõnul koht, kuhu Eesti ettevõtted peavad hakkama rohkem panustama, et konkurentsis püsida.

Jaga lugu:
Seotud lood
FINANTSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad finantsteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Finantsuudised.ee toetajad:

Bret Metsküla
Bret MetskülaFinantsuudised.ee juhtTel: 58 117 860
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077