Autor: Jürgen Ligi • 14. juuni 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Selle asemel on kulupoliitika, millest on raske kirjutada rohkem kui sõna „rohkem“, sest muud loogikat seal pole, ja näivuse poliitika – kuluridade esitamine loona seisaku murdmisest, majanduse elavdamisest ja ettevõtluse käimatõmbamisest. Tõde seda ei piira, sest valija ei oota neilt erakondadelt majanduses ega rahanduses autoriteeti ega ekspertiisi, kõigi puhul ollakse aga hajutud vasakpopulismiga. Rahandusministri erakonnas seisneb see madalapalgalisuse subsideerimise kinnisidees ning näiteks panditulumaksus, sest kõik ju teavad, et kapitalistid ja pangad on alati raha ära viimas. See kaitseb parteid ka Eesti Panga ja ettevõtjate kriitika eest.

Et valitsus otsustav saaks paista, tõi Sven Sester valitsusse idee, et otsuste vahel ei pea enam valima, kui tühistada eelmiste valitsuste suur südemetunnistusotsus, et uued maksud ja üle jõu kulutamine on tabu. Rahandusministrid on erakondade kulusoove täitma pidanud alati, aga Sesteri jaoks pole selles loogikat ega piire, ta on nagu Jevgeni Ossinovski, kes liitus huvigrupi streigiähvardusega iseenda ja valitsuse vastu. Sester tõi eelarve- ja maksukaose, eelarvereegli tühistamise kui külluse allika, pühkis tolmu korraga kõigilt seni tõrjutud mõttepoegadelt uutest maksudest ja esitas ka riigieelarve strateegia, mis rikub nii jätkusuutlikkuse põhimõtet, kehtivat eelarvepiirangut kui ka ELis antud eelarvelubadust. Selge, et ei Ratas, Palo ega Simson ole majanduses väitlejad.

Tõniste ei saa aru, kuhu sattus

Toomas Tõniste ei paista arugi saavat, kuhu sattus. Vaatamata oma erakonna traagilisele allakäigule ja valijate pettumusele kiidab ta nii Keskerakonnaga valitsusse minekut kui ka julgeid maksumuutusi, samas kinnitab, et maksusüsteem peab olema stabiilne, siis kritiseerib maksudega mängimist, et seda kohe ise vormistama hakata, lubab käibemaksu tõusu, mis lihtsalt pidi juba enne õhtut saama vastulöögi. Nagu poleks värske esimees Seeder just eelarve ja maksude teemal pooltühja üritanud. Tõniste ei taipa, et maksutõusude taga on mõttetu ja katteta kuluralli, ega selle tagajärgi. Ainuüksi Eesti lõdvendatud reegli rikkumine, aga ka ELis lubatu mittetäitmine ähvardab teda veelkordse oma sõnade söömisega.

Tõniste on kiitnud ka Partsu mune, kuigi 500eurose miinimumi puhul pole selgitust, kust see number võeti, et seda nui neljaks saavutada. Iga IRLi mõtlev liige peaks häbenema, et majanduse veduritelt võeti riikliku koormiseta tuluosa ära, et maksuvabastus ei jõua vaesemateni ja mis suunas liigub ühiskond üldiselt, kui üle kolmandiku kodanikest ei tea enam tulumaksu olemasolust, ega laeku seda maaomavalitsustele.

Loe pikemalt Äripäevast.