• OMX Baltic0,62%293,22
  • OMX Riga0,11%923,99
  • OMX Tallinn−0,01%1 906,37
  • OMX Vilnius0,52%1 279,75
  • S&P 500−1,56%6 538,76
  • DOW 30−0,84%45 752,26
  • Nasdaq −2,15%22 078,05
  • FTSE 100−0,42%9 488,03
  • Nikkei 225−2,4%48 625,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,13
  • EUR/RUB0,00%91,05
  • OMX Baltic0,62%293,22
  • OMX Riga0,11%923,99
  • OMX Tallinn−0,01%1 906,37
  • OMX Vilnius0,52%1 279,75
  • S&P 500−1,56%6 538,76
  • DOW 30−0,84%45 752,26
  • Nasdaq −2,15%22 078,05
  • FTSE 100−0,42%9 488,03
  • Nikkei 225−2,4%48 625,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,13
  • EUR/RUB0,00%91,05
  • 30.08.17, 18:35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ettevõtete kasum kasvab palkadest kiiremini

Keskmine brutokuupalk kasvas teises kvartalis möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 6,8%. Aasta esimese kvartaliga (5,7%) võrreldes palgakasv kiirenes ja kasvutempo oli 2016. aasta keskmise lähedal.
Ettevõtete kasum kasvab palkadest kiiremini
  • Foto: pixabay.com
Kiirema inflatsiooni mõjul on samas tuntavalt aeglustunud reaalpalga kasv, mis tähendab, et keskmise palga saaja ostujõud kasvab varasemast aeglasemalt.
Hoolimata kiirest palgakasvust suurenes ka ettevõtete kasum. Sellele on aidanud kaasa mitu tegurit, nagu välisnõudluse kasv, põlevkivisektori (peamiselt mäetööstuse ja elektrienergia tootmise) taastumine ja ehitustegevuse hoogustumine tänu suurematele investeeringutele infrastruktuuri. Äritsükli jooksul kõiguvad palgad vähem kui kasumid ja majanduse tugevnedes kasvab kasum palkadest kiiremini, et teha tagasi vahepealset langust. Selleks, et tööjõukulude osakaal lisandväärtuses läheneks majanduskriisieelsele tasemele või ka Euroopa Liidu keskmisele, peaks kasumi kasv veel mõnda aega palgakasvu ületama.
Ettevaates võib palgakasvu veelgi kiirendada suurem nõudlus tööjõu järele, mis majanduse hoogustumisega tavaliselt kaasas käib. Konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringu andmed näitavad, et hõive kasvu ootavate ettevõtete osakaal on suurenenud ja tööjõupuudust nimetatakse tootmist piirava tegurina järjest sagedamini. Ülekuumenemise oht on eriti ilmne ehituses, kus teises kvartalis jäi palgakasv siiski veel majanduse keskmisele alla. Tõenäoliselt on seda aidanud pidurdada välistööjõu värbamine.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Autor: Orsolya Soosaar, Eesti Panga ökonomist

Seotud lood

Analüüsid
  • 05.09.17, 15:35
Kas ehituses on ohtlik mull?
Eesti ehitusmahud kasvasid eelmise aastaga võrreldes tervelt veerandi võrra, teatas statistikaamet. Eesti inimestele meenutab see uudis kohe eelmist majanduskriisi. Kas hirmudel on alust, vaeb Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.11.25, 16:15
VeeRa: Eesti finantstarkvara, mis muudab eelarveprotsessid nutikaks ja inimlikuks
Oma ala professionaalide koostöös loodud eelarverakendus VeeRa on kasvanud Eesti avaliku sektori eelarveprotsesside digipöörde sümboliks ning võidab järjest enam kasutajaid ka teistes sektorites. Kui varem sõltus eelarve koostamine lõpututest Exceli tabelitest ja käsitsi andmesisestusest, siis nüüd pakub VeeRa pilvepõhist lahendust, mis on ühtaegu mugav kulujuhtidele ja ülevaatlik finantsjuhtidele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele