• OMX Baltic0,08%315,45
  • OMX Riga0,35%928,51
  • OMX Tallinn−0,27%2 151,35
  • OMX Vilnius0,55%1 509,75
  • S&P 500−0,03%7 755,17
  • DOW 30−0,29%53 881,38
  • Nasdaq −0,29%26 612,88
  • FTSE 100−0,35%10 862,5
  • Nikkei 2252,08%66 970,22
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%95,22
  • OMX Baltic0,08%315,45
  • OMX Riga0,35%928,51
  • OMX Tallinn−0,27%2 151,35
  • OMX Vilnius0,55%1 509,75
  • S&P 500−0,03%7 755,17
  • DOW 30−0,29%53 881,38
  • Nasdaq −0,29%26 612,88
  • FTSE 100−0,35%10 862,5
  • Nikkei 2252,08%66 970,22
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%95,22
Keskmine brutokuupalk kasvas teises kvartalis möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 6,8%. Aasta esimese kvartaliga (5,7%) võrreldes palgakasv kiirenes ja kasvutempo oli 2016. aasta keskmise lähedal.
Ettevõtete kasum kasvab palkadest kiiremini
  • Foto: pixabay.com
Kiirema inflatsiooni mõjul on samas tuntavalt aeglustunud reaalpalga kasv, mis tähendab, et keskmise palga saaja ostujõud kasvab varasemast aeglasemalt.
Hoolimata kiirest palgakasvust suurenes ka ettevõtete kasum. Sellele on aidanud kaasa mitu tegurit, nagu välisnõudluse kasv, põlevkivisektori (peamiselt mäetööstuse ja elektrienergia tootmise) taastumine ja ehitustegevuse hoogustumine tänu suurematele investeeringutele infrastruktuuri. Äritsükli jooksul kõiguvad palgad vähem kui kasumid ja majanduse tugevnedes kasvab kasum palkadest kiiremini, et teha tagasi vahepealset langust. Selleks, et tööjõukulude osakaal lisandväärtuses läheneks majanduskriisieelsele tasemele või ka Euroopa Liidu keskmisele, peaks kasumi kasv veel mõnda aega palgakasvu ületama.
Ettevaates võib palgakasvu veelgi kiirendada suurem nõudlus tööjõu järele, mis majanduse hoogustumisega tavaliselt kaasas käib. Konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringu andmed näitavad, et hõive kasvu ootavate ettevõtete osakaal on suurenenud ja tööjõupuudust nimetatakse tootmist piirava tegurina järjest sagedamini. Ülekuumenemise oht on eriti ilmne ehituses, kus teises kvartalis jäi palgakasv siiski veel majanduse keskmisele alla. Tõenäoliselt on seda aidanud pidurdada välistööjõu värbamine.
Autor: Orsolya Soosaar, Eesti Panga ökonomist

Seotud lood

Analüüsid
  • 05.09.17, 15:35
Kas ehituses on ohtlik mull?
Eesti ehitusmahud kasvasid eelmise aastaga võrreldes tervelt veerandi võrra, teatas statistikaamet. Eesti inimestele meenutab see uudis kohe eelmist majanduskriisi. Kas hirmudel on alust, vaeb Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.26, 10:28
KAITA Group 10% võlakirjaemissiooni raha paigutatakse juba tegutsevasse kinnisvaraprojekti
Kuni 29. juulini said Balti investorid märkida Leedu ühe suurima kinnisvaraarendaja KAITA Group ettevõtte KAITA LV LIVING SIA emiteeritud võlakirju. Kaheaastased võlakirjad pakuvad 10% aastast intressi ja minimaalne investeerimissumma on 1000 eurot.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele