- OMX Baltic0,03%314,52
- OMX Riga0,44%942,67
- OMX Tallinn−0,05%2 146,62
- OMX Vilnius0,37%1 508,64
- S&P 500−0,87%7 641,16
- DOW 30−1,32%52 759,21
- Nasdaq −1%26 067,17
- FTSE 1000,1%10 758,39
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,81
- OMX Baltic0,03%314,52
- OMX Riga0,44%942,67
- OMX Tallinn−0,05%2 146,62
- OMX Vilnius0,37%1 508,64
- S&P 500−0,87%7 641,16
- DOW 30−1,32%52 759,21
- Nasdaq −1%26 067,17
- FTSE 1000,1%10 758,39
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigieelarve sai valmis
Valitsus kiitis heaks järgmise aasta riigieelarve, mille kulude maht on 10,58 miljardit eurot ning puudujääk väiksem, kui kevadel välja hõigatud.
"Mitmeid kavandatud uusi makse ei tule, maksud ei tõuse, tööjõumaksud vähenevad," kuulutas rahandusminister Toomas Tõniste eelarvet tutvustades. Tõsi, minister tunnistas, et suuremaid kulutusi saab teha vaid seetõttu, et majandus kasvab plaanitust kiiremini.
Tõepoolest, esialgsete plaanidega võrreldes on ära jäänud näiteks palju kriitikat saanud automaks, järgmisel aastal jääb välja ka suhkrumaks.
Eelarve tulude maht on 10,33 miljardit eurot, nii et eelarve on siiski üsna märgatavas puudujäägis. Võrreldes kevadiste plaanidega on struktuurne defitsiit siiski pisut väiksem, kuna majandus ning maksutulud kasvavad arvatust kiiremini.
Täpsemalt on struktuurne miinus järgmisel aastal -0,25 protsenti SKPst. "Majandus kasvab plaanitust kiiremini, meie ettevõtjad-töötajad teevad head tööd, maksud laekuvad hästi. See tähendab ka seda, et riik peab vähem majandust stimuleerima," rääkis Tõniste.
Siiski tuleb meeles hoida, et jutt käib struktuursest miinusest. Struktuurne positsioon tähendab seda, et lisaks tavalisele tulule-kulule võetakse arvesse ka seda, kuidas majandusel tsüklilises mõttes läheb. Opositsioon ongi plaane kritiseerinud just seetõttu, et struktuurne miinus on justkui üle jõu kulutamine.
Ka ületuleval aastal on eelarve struktuurselt defitsiidis -0,25 protsendiga SKPst ning jõuab tagasi tasakaalu 2020. aastal ehk aasta varem, kui kevadel kavandatud. Aastaks 2021 peaks eelarve olema 0,5 protsendiga ülejäägis.
Väiksem puudujääk pole iseenesest ka eriline üllatus – kuu keskel avaldatud rahandusministeeriumi majandusprognoos viitas samuti, et kuna majandus kasvab, palgakasv jätkub ning seeläbi suurenevad ka maksutulud, saavad näitajad olema paremad.
Eelarve kulud ja investeeringud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti ning tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti.
Loe täismahus artiklit Äripäevast.
Autor: Märt Belkin, Äripäev
Seotud lood
Tuleva aasta riigieelarve projekti tulusid on nii opositsioon kui ka osa ettevõtjaid ja nende liidud nimetanud põhjendamatult optimistlikuks. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu räägib, miks tema on vastupidisel arvamusel ning kuidas ministeeriumis majandus- ja eelarveprognoose tehakse.
Riik saab eelarve kaudu pehmendada majanduse halvemate aega mõju inimestele. Järgmise aasta eelarvega valitsus aga oma tasakaalustavat rolli ei täida, kirjutab Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.
Võlakirjade märkimine on lõppenud!
Lords LB Asset Managementi hallatava investeerimisettevõtte Tewox võlakirjade pakkumise lõpuni on jäänud kolm päeva. Balti riikide investorid saavad investeerida 220 miljoni euro väärtuses jaemüügikinnisvaraportfelli haldava ettevõtte võlakirjadesse kuni 14. augustini.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
3
5
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele