28. september 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Mitmeid kavandatud uusi makse ei tule, maksud ei tõuse, tööjõumaksud vähenevad," kuulutas rahandusminister Toomas Tõniste eelarvet tutvustades. Tõsi, minister tunnistas, et suuremaid kulutusi saab teha vaid seetõttu, et majandus kasvab plaanitust kiiremini.

Tõepoolest, esialgsete plaanidega võrreldes on ära jäänud näiteks palju kriitikat saanud automaks, järgmisel aastal jääb välja ka suhkrumaks.

Eelarve tulude maht on 10,33 miljardit eurot, nii et eelarve on siiski üsna märgatavas puudujäägis. Võrreldes kevadiste plaanidega on struktuurne defitsiit siiski pisut väiksem, kuna majandus ning maksutulud kasvavad arvatust kiiremini.

Täpsemalt on struktuurne miinus järgmisel aastal -0,25 protsenti SKPst. "Majandus kasvab plaanitust kiiremini, meie ettevõtjad-töötajad teevad head tööd, maksud laekuvad hästi. See tähendab ka seda, et riik peab vähem majandust stimuleerima," rääkis Tõniste.

Siiski tuleb meeles hoida, et jutt käib struktuursest miinusest. Struktuurne positsioon tähendab seda, et lisaks tavalisele tulule-kulule võetakse arvesse ka seda, kuidas majandusel tsüklilises mõttes läheb. Opositsioon ongi plaane kritiseerinud just seetõttu, et struktuurne miinus on justkui üle jõu kulutamine.

Ka ületuleval aastal on eelarve struktuurselt defitsiidis -0,25 protsendiga SKPst ning jõuab tagasi tasakaalu 2020. aastal ehk aasta varem, kui kevadel kavandatud. Aastaks 2021 peaks eelarve olema 0,5 protsendiga ülejäägis.

Väiksem puudujääk pole iseenesest ka eriline üllatus – kuu keskel avaldatud rahandusministeeriumi majandusprognoos viitas samuti, et kuna majandus kasvab, palgakasv jätkub ning seeläbi suurenevad ka maksutulud, saavad näitajad olema paremad.

Eelarve kulud ja investeeringud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti ning tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti.

Loe täismahus artiklit Äripäevast.

Autor: Märt Belkin, Äripäev