Enne raha, siis kaup – kas töötab?

KredEx Krediidikindlustuse juhatuse liikme Mariko Rukholmi sõnul on Eesti ettevõtted harjunud üldjuhul 15–30-päevase maksetähtajaga, kuid väljaspool Eestit on sageli tavaks hoopis pikemad maksetähtajad. „Näeme iga päev ettevõtetega kokku puutudes tihti seda, et teiste ärikultuuride 40, 60 või isegi 90 päeva pikkused maksetähtajad üllatavad meie ettevõtteid ja toovad neile ebakindlust. Esiteks ei saa ettevõte kauba eest saadavat raha nii kiiresti kui soovib ja teiseks puudub tal kindlustunne, et raha kauba eest nii pika aja jooksul ikka temani jõuab,“ selgitas Rukholm.

Riskide maandamiseks püütakse küsida oma toodete või teenuste eest välismaistelt partneritelt ettemaksu. „Ettemaksu küsimine ei pruugi õnnestuda, sest tihedas konkurentsis leidub alati mõni konkurent, kes suudab pakkuda oma tooteid või teenust maksetähtajaga. Kui ostjal on valida kahe sarnase toote või teenuse vahel, millel hind sama, siis saavad suure tõenäosusega otsustavaks pakutavad maksetingimused,“ selgitas Rukholm.

Tema sõnul püüavad ettevõtted leida siinkohal vahel kuldse kesktee ja küsivad 100% asemel näiteks 50% ettemaksu, mis võib tunduda müüjale likviidsuse mõttes hea lahendusena. „Kuid ei tohi unustada, et teine pool arvest on siiski tasumata ja see teine pool võib jääda ka ostja pankroti korral tasumata. On vaid aja küsimus, millal esimese maksega kaasnenud rõõm võib asenduda küsimustega,” tõdes Rukholm. „Eriti eksitav võib olla olukord, kus senised arved on laekunud korrektselt, aga seejärel hakkavad toimuma viivitused ja antud lubadused jäävad täitmata. Meie praktika näitab, et pigem on kahjud seotud just pikaajaliste, mitte uute ostjatega, sest pikaaegse kliendisuhte puhul on müüja valvsus kadunud.“