Kaubandus kasvab, aga konkurents tiheneb

Teisalt ähvardab jaekaubandust terav tööjõukriis ja internetikaubamajade pealetung. Kaubanduskeskuste omanikud peavad lähiaastail aga leppima suurema vakantsuse ja väiksemate tuludega.

Jaekaubanduse numbreid kergitas automüük ja hinnatõus

Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet andmed kaubandusettevõtete müügitulemuste kohta eelmise aasta detsembris, mis võimaldab 2017. aasta jaekaubanduses kokku võtta. Vähemalt numbrite poole pealt oli aasta hea: kokku teenisid jaekaubandusettevõtted, sealhulgas automüük- ja teenindus, 9,8 miljardit eurot müügitulu. Võrreldes 2016. aastaga suurenes müük enam kui 8%. Võrdluseks: 2016. aastal piirdus aastane müügikasv 6,8%ga.

2016. aastal piirdus jaekaubanduses keskmine palk 842, mis oli pea 30% väiksem riigi keskmisest. Oluliselt parem on palgatase hulgikaubanduses ja eriti automüügis ning -teeninduses, kus see küündis vastavalt 1458 ja 1761 euroni. Eelmise aasta võimsad automüüginumbrid paisutasid suure tõenäosusega automüüjate palgataset veelgi, samas kui tiheda konkurentsiga jaekaubanduses on tulemustasude mõju väiksem.

Kaubanduspinna ülepakkumine kahandab tulusid

Nõudluse kõrval on jaekaubanduses aina teravamaks teemaks konkurents. Üks meedias kõneainest pakkunud küsimus on olnud kaubanduspindade üleküllus. Tänuväärselt on sellel teemal kaitstud 2017. aastal Tartu ülikoolis üks magistritöö. Täpsemalt analüüsib töö autor Risto Veiderpass kaubanduspinna suureneva pakkumise mõju kinnisvaraturule. 

Töös nenditakse, et tõepoolest on Tallinna kaubanduskeskuste turul müügipinda oluliselt rohkem kui võrreldavates linnades. Hinnanguliselt küündis 2017. aastal kaubanduspinna pakkumine Tallinnas üle 600 000 m². Ühe elaniku kohta annab see pea 1,5 m², mida on pea poolteist korda rohkem kui Riias või Vilniuses. Lisaks on Ülemistel peagi valmimas T1 keskus, mis annab juurde 55 000 m² müügipinda. Laienemissoovist on teada andnud ka Ülemiste keskus, kus juurdeehituse maht jääb 13 000 m² juurde. Arendusfaasis on veel Porto Franco 35 000 m² ja Tallink City 70 000 m²-ga. Nende projektide realiseerumisel kasvaks kaubanduskeskuste renditava pindala maht ligi 780 000 m²-le, mis oleks 2015. aastaga võrreldes enam kui 40% kasv.

Analüüsist nähtub, et arvestades tänaste keskuste häid majandustulemusi ja finantsseisu, ei tohiks suurte kaubanduskeskuste jaoks turul toimuvate muutustega kohanemine olla liialt valulik. Kõige tõenäolisema stsenaariumi kohaselt suureneb teadaolevate arenduste teoks saades kaubanduspindade vakantsus tänaselt ülimadalalt 1%-lt 5–10%-le ja samas suurusjärgus alanevad ka rendihinnad. Tulevik saab keerulisem olema väiksemate kaubanduskeskuste jaoks, mis jäävad suurte keskuste mõjualasse. Riskina on täna siiski selgelt tunnetatav suurte kaubanduskeskuste soov oma turupositsiooni säilitada, mis võib viia uute laiendusteni, tekitades kaubanduspinna ülepakkumise ja hinnasõja turul.

Täiendavaks muutujaks võrrandis on e-kaubanduse kasvav roll, mida töös otseselt ei analüüsita, kuid mis lähiaastatel hakkab aina enam traditsioonilist kaubandust piirama. Tarbija jaoks peaks suurem konkurents kokkuvõttes siiski positiivne olema.