Analüüsid Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

Kaubandus kasvab, aga konkurents tiheneb

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.Foto: Andras Kralla

Jaekaubandusettevõtted suutsid 2017. aastal tublisti müügitulu kasvatada, kuid osaliselt põhjustas seda ka sisseostetavate kaupade kiire hinnatõus. Tulumaksureformi ja tugeva tööturu najal peaks ka 2018. aasta kaupmeeste jaoks edukaks osutuma, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Teisalt ähvardab jaekaubandust terav tööjõukriis ja internetikaubamajade pealetung. Kaubanduskeskuste omanikud peavad lähiaastail aga leppima suurema vakantsuse ja väiksemate tuludega.

Jaekaubanduse numbreid kergitas automüük ja hinnatõus

Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet andmed kaubandusettevõtete müügitulemuste kohta eelmise aasta detsembris, mis võimaldab 2017. aasta jaekaubanduses kokku võtta. Vähemalt numbrite poole pealt oli aasta hea: kokku teenisid jaekaubandusettevõtted, sealhulgas automüük- ja teenindus, 9,8 miljardit eurot müügitulu. Võrreldes 2016. aastaga suurenes müük enam kui 8%. Võrdluseks: 2016. aastal piirdus aastane müügikasv 6,8%ga.

Jaekaubanduse müügitulu ja müügitulu mahuindeksi kasv võrreldes 2016. aasta sama ajaga, %

Eriti edukaks osutus eelmine aasta just autoesindustele. Võrreldes 2016. aastaga suurenes mootorsõidukite müügi ja remondiga tegelevate ettevõtete müügitulu 12%, ületades sellega käibelt 3 miljardi euro piiri. Uusi sõiduautosid registreeriti Eestis mullu üle 25 600 ehk kümnendiku võrra rohkem kui ülemöödunud aastal. Buumiaegsest tasemest jääb see küll veel kaugele – 2007. aastal võeti Eestis arvele pea 31 000 uut sõiduautot. Automüük oli viimase kümnendi kõrgeimal tasemel kogu Euroopas, kus registreeriti 15,6 miljonit uut sõidukit, mis kasvuprotsendina annab küll Eesti mõistes tagasihoidlikud 3%. 

Ilma automüüki ja -remonti arvesse võtmata suurenes Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulu 6,3%, mis on samuti kiirem kui 2016. aastal. Küll tuleb märkida, et viimastel aastatel on jaekaubanduse keskmist kasvu mõjutanud kütusehindade suur kõikumine. Selle amplituude iseloomustab fakt, et 2016. aasta alguses leidus hetk, kui naftabarrel maksis 26 dollarit, 2017. aasta lõpuks oli selle hind aga 70 dollarini jõudnud. Kui jätta mootorikütuste müük kõrvale, oleks jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv olnud 2016. ja 2017. aastal peaaegu võrdne, veidi alla 6%. Kokku suurenes mootorikütuste müük mullu enam kui 86 miljoni euro võrra ehk 8,4%. Püsihindades mootorikütuste müük küll praegustel andmetel mullu vähenes.

Sarnaselt andis suure panuse käibekasvu supermarketite müügi suurenemine 81,5 mln euro võrra ehk 3,4%. Jaekaubanduse müügitulu mahuindeksi põhjal, mis proovib kasvu mõõta eurode asemel kogustes, oli supermarketite müük aga pea terve 2017. aasta vältel languses. Tarbijahinnaindeks kasvas mullu samuti 3,4% võrra, kuid hinnakasvu vedas just supermarketite müügis suurt tähtsust omavate kaubagruppide, nagu toiduained ja alkohol, oluline kallinemine. Ääremärkusena olid Eesti ja Leedu seejuures kaks kõige kiirema hinnakasvuga riiki kogu Euroopa Liidus.

Muudest kaubagruppidest väärib ära märkimist veel ehitusmaterjalide ja kodumasinate jaemüügi ligi 9% kasv. Sarnaselt autodele on uute kodumasinate soetamine või ehitus majapidamiste jaoks suured ja pikaajalised investeeringud, mille tegemiseks on tänane tugev tööturg ja kiire palgakasv andnud sobiva keskkonna.

Inimesi jagub leti ette, kuid mitte selle taha

Jaekaupmehe vaatevinklist võetuna peaks 2018. aasta osutuma edukaks. Kui ka tänavu peaks kaupmees tõdema, et müük oli nigel, siis paremaks see minna ilmselt ei saagi. Nõudluse poolel on täidetud praktiliselt kõik soodsad tegurid. Eesti tööhõive on jõudnud rekordiliselt kõrgele tasemele ehk maksejõuliste klientide arv on aegade suurim. Samuti on juba mitu aastat majandust iseloomustanud kiire palgakasv, mis eelduste kohaselt jätkub sarnases tempos ka tänavu. Lisaks kõigele suurendab sellest aastast käivitunud tulumaksureform enamiku leibkondade reaalseid sissetulekuid, eelkõige just madalamate sissetulekutega inimeste seas, kelle puhul on tõenäosus, et säästetud raha panga asemel poodi viiakse, suurim.

Teisalt on jaekaubanduses aina teravam küsimus, kust leida inimene teisele poole letti. Kui riigis tervikuna ei ole täitmata ametikohtade määr veel buumiaegset taset ületanud, siis kaubanduses on tööjõupuudus 2008. aasta algusega võrreldes oluliselt suurem. Erinevalt näiteks tööstus- või ehitussektorist, kuhu aina aktiivsemalt värvatakse tööjõudu välismaalt, on kaubandussektoris selleks võimalused ahtamad. Omaette küsimus on, kas kaubandusettevõtete palgatase töötajaid üldse välismaalt meelitaks.

2016. aastal piirdus jaekaubanduses keskmine palk 842, mis oli pea 30% väiksem riigi keskmisest. Oluliselt parem on palgatase hulgikaubanduses ja eriti automüügis ning -teeninduses, kus see küündis vastavalt 1458 ja 1761 euroni. Eelmise aasta võimsad automüüginumbrid paisutasid suure tõenäosusega automüüjate palgataset veelgi, samas kui tiheda konkurentsiga jaekaubanduses on tulemustasude mõju väiksem.

Kaubanduspinna ülepakkumine kahandab tulusid

Nõudluse kõrval on jaekaubanduses aina teravamaks teemaks konkurents. Üks meedias kõneainest pakkunud küsimus on olnud kaubanduspindade üleküllus. Tänuväärselt on sellel teemal kaitstud 2017. aastal Tartu ülikoolis üks magistritöö. Täpsemalt analüüsib töö autor Risto Veiderpass kaubanduspinna suureneva pakkumise mõju kinnisvaraturule. 

Töös nenditakse, et tõepoolest on Tallinna kaubanduskeskuste turul müügipinda oluliselt rohkem kui võrreldavates linnades. Hinnanguliselt küündis 2017. aastal kaubanduspinna pakkumine Tallinnas üle 600 000 m². Ühe elaniku kohta annab see pea 1,5 m², mida on pea poolteist korda rohkem kui Riias või Vilniuses. Lisaks on Ülemistel peagi valmimas T1 keskus, mis annab juurde 55 000 m² müügipinda. Laienemissoovist on teada andnud ka Ülemiste keskus, kus juurdeehituse maht jääb 13 000 m² juurde. Arendusfaasis on veel Porto Franco 35 000 m² ja Tallink City 70 000 m²-ga. Nende projektide realiseerumisel kasvaks kaubanduskeskuste renditava pindala maht ligi 780 000 m²-le, mis oleks 2015. aastaga võrreldes enam kui 40% kasv.

Analüüsist nähtub, et arvestades tänaste keskuste häid majandustulemusi ja finantsseisu, ei tohiks suurte kaubanduskeskuste jaoks turul toimuvate muutustega kohanemine olla liialt valulik. Kõige tõenäolisema stsenaariumi kohaselt suureneb teadaolevate arenduste teoks saades kaubanduspindade vakantsus tänaselt ülimadalalt 1%-lt 5–10%-le ja samas suurusjärgus alanevad ka rendihinnad. Tulevik saab keerulisem olema väiksemate kaubanduskeskuste jaoks, mis jäävad suurte keskuste mõjualasse. Riskina on täna siiski selgelt tunnetatav suurte kaubanduskeskuste soov oma turupositsiooni säilitada, mis võib viia uute laiendusteni, tekitades kaubanduspinna ülepakkumise ja hinnasõja turul.

Täiendavaks muutujaks võrrandis on e-kaubanduse kasvav roll, mida töös otseselt ei analüüsita, kuid mis lähiaastatel hakkab aina enam traditsioonilist kaubandust piirama. Tarbija jaoks peaks suurem konkurents kokkuvõttes siiski positiivne olema.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. February 2018, 10:18
ValdkonnaTööpakkumised
Riigikantselei
Otsime 15 võimekat tippjuhti!
Riigikantselei
27.02.2018
Kõik tööpakkumised >