3. jaanuar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuigi jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes möödunud aasta novembris aastases võrdluses 5% ja aasta esimese 11 kuu müügitulu keskmine kasv (6%) oli viimase kolme aasta kiireim, oli selle tugeva numbri taga peamiselt kiirenenud hinnakasv. Inflatsiooniga korrigeeritud müügitulu novembris hoopis vähenes protsendi võrra ja 11 kuu keskmiselt kasvas see näitaja vaid 1,5%, mis oli pärast 2010. aastat nõrgim tulemus.

Jaemüügi mahukasv on aeglustunud vaatamata sellele, et möödunud aastal jätkus tarbijate kindlustunde paranemine, mis on praeguseks tõusnud tublisti üle ajaloolise keskmise. Tarbijate kindlustunne suuremate ostude tegemiseks jätkab paranemist, kuid nende optimism oma finantsolukorra üle on tasapisi hakanud taanduma. See on Mertsina sõnul ka mõistetav, sest möödunud aastal aeglustus inflatsiooni kiirenemise tõttu Eesti inimeste netopalga reaalkasv, mis on ka üks jaemüügi kasvu aeglustumise põhjus. Selle aasta algusest järsult tõstetav tulumaksuvaba miinimum parandab aga olulise osa töötajate ostujõudu, mis peaks nende tarbimist suurendama.

Eesti jaemüügikasv ELi kiireimate hulgas

Ligikaudu 42% jaemüügikäibest tuli möödunud aastal kaubanduskeskustest. Samas on nende jaemüügiettevõtete osakaal viimase seitsme aasta jooksul vähenenud, samas kui majatarvete, ehitusmaterjalide ja kodumasinate jaemüügi osakaal (möödunud aastal 12%) on tasapisi tõusnud. Umbes samasugune proportsioonide muutus toimus Mertsina sõnul ka 2006–2007 buumiaastatel, kuigi siis oli see muutus oluliselt kiirem.

Eestis kasvas jaekaubandusettevõtete inflatsiooniga korrigeeritud müügitulu möödunud aasta esimese kümne kuuga ligikaudu samas tempos Euroopa Liidu keskmisega, kuid aeglasemalt kui näiteks Lätis, Leedus ja Soomes. „Kui vaadata kriisijärgseid aastaid kokku, siis on Eestis jaemüügikasv olnud ELi riikide kiireimate hulgas,“ sõnas Mertsina. Sellele on aidanud kaasa tugev reaalpalgakasv, madalad laenuintressid ja madal tööpuudus. Eestis on jaekaubandusest ostetud kaupade osakaal eratarbimises Euroopa Liidu kõrgeimate hulgas.

Üha rohkem raha läheb teenustele

Eesti inimesed kulutavad üha rohkem raha teenustele (40% kogu eratarbimisest), mis suunab jaekaubandusest raha mujale ja mõjutab seega seda majandusharu negatiivselt. Kiiresti kasvanud tööjõukulud sunnivad jaekaubandusettevõtteid uusi tegevusmudeleid otsima. E-kaubanduse ja iseteeninduse mahud kasvavad. Mitteresidentide poolt Eestis kõikidele kaupadele ja teenustele tehtud kulutuste osakaal majapidamiste eratarbimisest oli möödunud aastal 12%. Samuti on suurenenud Eesti residentide kulutused välismaal.

Jaekaubandus on kiiresti muutumas

Nii nagu enamik teisigi majandusharusid, on ka jaekaubandus kiiresti muutumas. Muutuste taga on e-kaubanduse üha suurem levik, digitaliseerimine ja suurenenud konkurents. Praegu Eestis tegutsevad viis suuremat jaekaubandusettevõtet omavad üle 80% turust. Odavketi Lidli Eestisse tulek on Mertsina sõnul suur väljakutse jaekaubanduses, samuti võib tõenäoliselt pikemas vaates oodata jaekaubandusettevõtete konsolideerumist.

Suurenenud konkurents ja tõusnud tööjõukulud avaldavad survet jaekaubandusettevõtete marginaalidele. Kaubanduskeskuste laienemine ja uute ehitus suurendavad konkurentsi veelgi ning tarbijad jaotatakse rohkemate kaubandusettevõtete vahel. Pikemas vaates mõjutab jaekaubandust üha enam elanikkonna vananemine, maapiirkondade rahvaarvu vähenemine/linnastumine ning leibkonna suuruse vähenemine.

Autor: Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist