- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,02
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jaekaubanduse ärimudel on kiiresti muutumas
Jaekaubandusettevõtete müügitulu keskmine kasv eelmise aasta esimesel 11 kuul oli viimase kolme aasta kiireim, kuid selle taga oli peamiselt kiirenenud hinnakasv. Jaemüügi mahukasv on aeglustunud vaatamata sellele, et möödunud aastal jätkus tarbijate kindlustunde paranemine, mis on praeguseks tõusnud tublisti üle ajaloolise keskmise, rääkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kuigi jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes möödunud aasta novembris aastases võrdluses 5% ja aasta esimese 11 kuu müügitulu keskmine kasv (6%) oli viimase kolme aasta kiireim, oli selle tugeva numbri taga peamiselt kiirenenud hinnakasv. Inflatsiooniga korrigeeritud müügitulu novembris hoopis vähenes protsendi võrra ja 11 kuu keskmiselt kasvas see näitaja vaid 1,5%, mis oli pärast 2010. aastat nõrgim tulemus.
Jaemüügi mahukasv on aeglustunud vaatamata sellele, et möödunud aastal jätkus tarbijate kindlustunde paranemine, mis on praeguseks tõusnud tublisti üle ajaloolise keskmise. Tarbijate kindlustunne suuremate ostude tegemiseks jätkab paranemist, kuid nende optimism oma finantsolukorra üle on tasapisi hakanud taanduma. See on Mertsina sõnul ka mõistetav, sest möödunud aastal aeglustus inflatsiooni kiirenemise tõttu Eesti inimeste netopalga reaalkasv, mis on ka üks jaemüügi kasvu aeglustumise põhjus. Selle aasta algusest järsult tõstetav tulumaksuvaba miinimum parandab aga olulise osa töötajate ostujõudu, mis peaks nende tarbimist suurendama.
Eesti jaemüügikasv ELi kiireimate hulgas
Ligikaudu 42% jaemüügikäibest tuli möödunud aastal kaubanduskeskustest. Samas on nende jaemüügiettevõtete osakaal viimase seitsme aasta jooksul vähenenud, samas kui majatarvete, ehitusmaterjalide ja kodumasinate jaemüügi osakaal (möödunud aastal 12%) on tasapisi tõusnud. Umbes samasugune proportsioonide muutus toimus Mertsina sõnul ka 2006–2007 buumiaastatel, kuigi siis oli see muutus oluliselt kiirem.
Eestis kasvas jaekaubandusettevõtete inflatsiooniga korrigeeritud müügitulu möödunud aasta esimese kümne kuuga ligikaudu samas tempos Euroopa Liidu keskmisega, kuid aeglasemalt kui näiteks Lätis, Leedus ja Soomes. „Kui vaadata kriisijärgseid aastaid kokku, siis on Eestis jaemüügikasv olnud ELi riikide kiireimate hulgas,“ sõnas Mertsina. Sellele on aidanud kaasa tugev reaalpalgakasv, madalad laenuintressid ja madal tööpuudus. Eestis on jaekaubandusest ostetud kaupade osakaal eratarbimises Euroopa Liidu kõrgeimate hulgas.
Üha rohkem raha läheb teenustele
Eesti inimesed kulutavad üha rohkem raha teenustele (40% kogu eratarbimisest), mis suunab jaekaubandusest raha mujale ja mõjutab seega seda majandusharu negatiivselt. Kiiresti kasvanud tööjõukulud sunnivad jaekaubandusettevõtteid uusi tegevusmudeleid otsima. E-kaubanduse ja iseteeninduse mahud kasvavad. Mitteresidentide poolt Eestis kõikidele kaupadele ja teenustele tehtud kulutuste osakaal majapidamiste eratarbimisest oli möödunud aastal 12%. Samuti on suurenenud Eesti residentide kulutused välismaal.
Jaekaubandus on kiiresti muutumas
Nii nagu enamik teisigi majandusharusid, on ka jaekaubandus kiiresti muutumas. Muutuste taga on e-kaubanduse üha suurem levik, digitaliseerimine ja suurenenud konkurents. Praegu Eestis tegutsevad viis suuremat jaekaubandusettevõtet omavad üle 80% turust. Odavketi Lidli Eestisse tulek on Mertsina sõnul suur väljakutse jaekaubanduses, samuti võib tõenäoliselt pikemas vaates oodata jaekaubandusettevõtete konsolideerumist.
Suurenenud konkurents ja tõusnud tööjõukulud avaldavad survet jaekaubandusettevõtete marginaalidele. Kaubanduskeskuste laienemine ja uute ehitus suurendavad konkurentsi veelgi ning tarbijad jaotatakse rohkemate kaubandusettevõtete vahel. Pikemas vaates mõjutab jaekaubandust üha enam elanikkonna vananemine, maapiirkondade rahvaarvu vähenemine/linnastumine ning leibkonna suuruse vähenemine.
Autor: Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
Seotud lood
Eesti jaekettidel on kõik võimalused Lidliga konkureerida, ehkki see ei saa olema lihtne, rääkis kaubanduse aastakongressil LZ Retailyticsi analüütik Daniel Johansson.
Jaekaubandusettevõtted suutsid 2017. aastal tublisti müügitulu kasvatada, kuid osaliselt põhjustas seda ka sisseostetavate kaupade kiire hinnatõus. Tulumaksureformi ja tugeva tööturu najal peaks ka 2018. aasta kaupmeeste jaoks edukaks osutuma, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Võlakirjade märkimine on lõppenud!
Lords LB Asset Managementi hallatava investeerimisettevõtte Tewox võlakirjade pakkumise lõpuni on jäänud kolm päeva. Balti riikide investorid saavad investeerida 220 miljoni euro väärtuses jaemüügikinnisvaraportfelli haldava ettevõtte võlakirjadesse kuni 14. augustini.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele