Lõppev aasta tõi kaasa suurel hulgal rahvusvahelise maksustamise põhimõtete ja aruandluse muudatusi. Riikidepõhine aruanne ehk CbCR on üks neist.
Viimasest ülemaailmsest majanduskriisist on möödas kümme aastat. Pärast majanduskriisi süvenes riikide tahtmine muuta kindlakskujunenud maksusüsteeme, et piirata maksuplaneerimise ja maksudest kõrvalehoidmise võimalusi. Euroopa Liidu, OECD ja G20 riigid on võtnud sihiks luua õiglasem, läbipaistvam ja tõhusam maksustamise süsteem, millega toetatakse kestlikku kasvu ning investeeringuid. Oluliseks peetakse, et ettevõtjad maksaksid makse riigis, kus kasum on loodud.
Seotud lood
Äriühingul ei ole keelatud eluruumi üürida välja eluruumina ja saada sellise teenuse eest tasu. Ka sellisel tegevusel on ettevõtluse tunnused, sest vara kasutatakse ettevõtlustulu saamiseks, leidis Riigikohus.
Alates 2018. aastast hakkavad kehtima (osaliselt ka tagasiulatuvalt) mitmed maksuseaduste muudatused, mis puudutavad meid kõiki – alates füüsilisest isikust väikeettevõtjatest kuni krediidiasutusteni.
Soome on Eesti ettevõtjale üks loogilisemaid laienemissihte – geograafiliselt lähedal, majanduslikult arusaadav ja kultuuriliselt tuttav. Kuid see ei tähenda, et Soomes äritegevus oleks lihtne või kiiresti tasuv. Saates „Finantsuudised fookuses“ arutasid Soome turu plusse ja miinuseid kaks kogenud praktikut: Soome-Eesti Kaubanduskoja ja Finesta Balticu juhatuse liige Heikki Mäki ning Soomes tegutseva raamatupidamis- ja maksunõustamisettevõtte CH Konsultatsioonid juht Christer Haimi. Kahe peale kokku ulatuvad nende kogemused Eesti ja Soome vahel äri ajades pea neljakümne aastani.