Uudised

Maksud 2018: kontsernisisesed suhted, ettevõtluskonto ja kristallkuul igale töötajale

Alates 2018. aastast hakkavad kehtima (osaliselt ka tagasiulatuvalt) mitmed maksuseaduste muudatused, mis puudutavad meid kõiki – alates füüsilisest isikust väikeettevõtjatest kuni krediidiasutusteni.

Advokaadibüroo Sorainen toob välja neist olulisemad, millega oleks mõistlik uut aastat vastu võttes kursis olla, et maksuüllatusi vältida ja riigi pakutavaid maksupräänikuid mitte raisku lasta.

Regulaarsetele dividendidele 14%ne tulumaks 20% asemel

Et motiveerida ettevõtjaid kasumit stabiilsemalt jaotama, võimaldab tulumaksuseadus alates 2019. aastast rakendada madalamat maksumäära regulaarsetele dividendijaotistele. Madalama maksumäära kohaldamine 2019. aastal eeldab aga dividendide maksmist juba 2018. aastal.

Üldreegli kohaselt maksustatakse dividendimaksed 20/80 maksumääraga. Regulaarsete dividendide erireeglite järgi hakkab neljandal aasta kohalduma madalam maksumäär 14/86 kolme eelneva aasta keskmise dividendimakse ulatuses. Kolme eelneva aasta keskmise aastase dividendi summa arvestatakse aritmeetilise keskmisena. Selle ulatuses saab neljandal aastal dividendi maksustada madalama määraga. Madalamalt maksustatud dividendi ületav osa tuleb maksustada aga tavamäära 20/80 järgi.

Esimest korda saab madalamat määra rakendada 2019. aastal, kus üleminekuregulatsiooni alusel võetakse 2018. aastal makstud dividendidest arvesse 1/3.

Näide

Kui maksate 2018. aastal dividende 120 000 eurot, siis 2019. aastal saate rakendada madalamat maksumäära väljamakstavatele dividendidele summas 120 000 / 3 = 40 000 eurot. Dividendid summas 80 000 eurot maksustatakse 20%se tulumaksumääraga.

Madalama maksumäära saavutamiseks piisab, kui dividende jaotada kord kolme aasta jooksul. Kui dividend makstakse eraisikule, peab eraisik maksma juurde eraisiku tulumaksu määras 7%. Seega on madalam maksumäär efektiivne ainult äriühingult äriühingule tehtavate dividendimaksete puhul.

Grupisisesed laenud ja kontsernikonto kasutamine tuleb üle vaadata seoses deklareerimiskohustuse ja maksuriskidega

1. jaanuarist 2018 jõustusid tulumaksuseaduse muudatused ja maksuhalduri kõrgendatud tähelepanu kasumi laenudena väljaviimise vastu võib viia teatud grupisiseste laenude maksustamisele varjatud dividendina.

Uued reeglid tuginevad eeldusele, et osanikule või teisele emaühingu tütarühingule antud laen tagastamistähtajaga üle 48 kuu on varjatud kasumieraldis. Maksukohustuslase ülesanne on tõendada, et laenusaajal on võime ja soov laen tagasi maksta (ümberpööratud tõendamiskoormis). Laenu tagastamise tahte tuvastamisel arvestatakse eelkõige tagasimaksegraafikut, laenu pikendamist ja suurendamist, laenusumma suuruse vastavust jaotamata kasumile, laenu kasutamise eesmärke ning seda, kas laenuandja maksab lisaks ka dividende.

Maksuhalduri teadlikkuse tõstmiseks tuleb eelnimetatud seotud isikutele antud laenud ka kvartaalselt deklareerida. Deklareerimiskohustus hõlmab alates 1. juulist 2017 antud ja suurendatud laene. Esimene deklaratsioon tuleb esitada 20. aprilliks 2018.

Kuigi maksuhaldur tegeleb laenude maksustamise juhendi täiendamisega (seda eriti kontsernikonto osas), oleks mõistlik oma grupisisesed laenud üle vaadata ja vajadusel laenusuhted ümber korraldada nii, et see ei tooks kaasa maksuriski.

Firmaautode erakasutuse maksustamine karmistub

Kuna äriühingutele kuuluvate sõiduautode (nn firmaautode) kasutamine eraotstarbel on olnud läbiv probleem maksuhalduri jaoks, muutuvad sellega seotud reeglid järjekordselt rangemaks ja erakasutus muutub kallimaks.

Kuni käesoleva aasta lõpuni on firmaauto erasõiduks kasutamisel maksubaas 256 eurot ning maksud sellelt (sotsiaalmaks ja tulumaks) 169,90 eurot kuus. Alates 2018. aastast hakkab sõiduauto erisoodustuse maksubaas sõltuma selle vanuse ja võimsuse (tehnilise passi järgne kilovatimäär) kombinatsioonist. Kuni viie aasta vanuste sõiduautode puhul on iga kilovati hinnaks 1,96 eurot kalendrikuus, üle viieaastaste sõiduautode puhul on see madalam – 1,47 eurot kalendrikuus.

Näide

2015. aastal soetatud 180 kW sõiduauto erisoodustuse maksubaas on 1,96*180 = 352,80 eurot. Kalendrikuu eest tasutav tulumaks sellelt on 88,20 eurot ja sotsiaalmaks 145,53 eurot. Erisoodustusmaksud kokku on 233,72 eurot. Seevastu uuema 80 kW võimsusega sõiduki puhul on maksud kokku 103,88 eurot kuus.

Kui autot kasutada ainult ärisõitudeks, tuleb selle kohta teha liiklusregistrisse vastav märge. Vastava märke puudumisel on maksuhalduril põhjust eeldada, et sõidukit kasutatakse ka erasõitudeks ning see vastavalt maksustada. Sõidupäevikute pidamise kohustus kaotatakse küll ära, kuid maksukohustuslasel on endiselt vaja maksuhaldurile kontrolli puhul tõendada, et sõiduautoga erasõite ei tehta. Selle tõendamiseks võib endiselt kasutada sõidupäevikuid. Erakasutuse ja ärikasutuse tõendamisel omavad endiselt tähendust auto parkimisvõimalused ning isiklike sõidukite olemasolu töötajatel/juhatuse liikmetel.

Endiselt säilib võimalus arvestada erisoodustusmaksu kilomeetripõhiselt kaubikute ja (väikeste) veoautode puhul.

Uus kord peaks suunama tööandjaid mõtlema sellele, kas on mõistlikum tasuda hoopis töötajale kompensatsiooni isikliku sõiduauto kasutamise eest ja kui mitte, siis milliseid tööülesandeid töötajad siiski täitma peavad erinevate sõitude tegemiseks.

Ettevõtluskonto füüsilistele isikutele lihtsustab väikeettevõtjate tulu deklareerimist

Alates 2018. aasta jaanuarist võimaldab seadus füüsilistel isikutel avada pangas konto ja nimetada selle ettevõtluskontoks. Sellele laekunud tasudest teenuse osutamisel ja kauba müügil arvestab ja kannab üle kõik maksud pank. Kontode kasutamise eeldus on siiski pankade tehnoloogiline valmidus sellist teenust pakkuma hakata, mis kuuldavasti leiab aset alles aasta teises pooles.

Ettevõtluskontole laekuvatele summadele kohalduv maksumäär sõltub teenuste ja kaupade müügikäibe suurusest: kuni 25 000 eurose käibe puhul peetakse kinni 20%, üle 25 000 eurose käibe puhul aga 40% maksu. Sellest maksust kaetakse tulumaksukohustus, sotsiaalmaksukohustus ja pensionimaksed (tavamäära järgi oleks see 20 + 33 + 2 = 55%).

Ettevõtluskontot on mõistlik kasutada eraisikult eraisikule tehingute puhul. Kui ettevõtluskonto omanikult ostab teenust juriidiline isik, siis peab see ühing maksma tehtud väljamakselt tulumaksu määras 20/80 (25% netosummalt), mis muudab teenuse soetamise äriühingutele kalliks.

Ettevõtluskontot omav füüsiline isik ei tohi olla käibemaksukohustuslane ega tegutseda samal või sarnasel tegevusalal FIEna.

Töötajate tervislike eluviiside toetamine muutub soodsamaks

Töötaja spordiklubi ja jooksuürituste kulude hüvitamisel on tööandja pidanud alati erisoodustusmakse tasuma. Uuest aastast on tööandjal võimalik teha kulutusi iga töötaja tervise edendamiseks 100 euro ulatuses kvartalis ilma, et see tooks kaasa erisoodustusmaksu kohustust. Hüvitatavad on järgmised kulud:

  • avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu (jooksuvõistlused, rattamaratonid). „Avalikkus“ tähendab, et see on avatud ka inimestele, kes ei tööta tööandja juures;
  • sportimispaiga regulaarse kasutamisega seotud kulud;
  • tööandja enda spordiruumidele tehtud kulutused (ettevõttesisene jõusaal, trenažöörituba);
  • ravikindlustuslepingu kindlustusmaksed;
  • teenused taastusarstilt, füsioterapeudilt, tegevusterapeudilt, samuti kliiniliselt logopeedilt ja psühholoogilt. Eeltingimuseks on, et teenusepakkujad omavad vastavat kutsetunnistust või on registreeritud tervishoiutöötajate registris.

Kulutusi saab teha erisoodustusmaksuvabalt siis, kui tervise edendamist võimaldatakse kõigile tööandja töötajatele. Kõik töötajad neid võimalusi siiski kasutama ei pea. Spordiklubiga sõlmitud kokkulepete puhul võetakse aluseks nii paljude töötajate 100eurone maksuvabastus, kui palju töötajaid saavad vastava kokkuleppe alusel spordiklubis käia. See annab võimaluse motiveerida ka füüsiliselt vähemaktiivseid töötajaid nime kirja panema ja leppima spordiklubidega kokku näiteks külastuskorrapõhised piirmäärad teenuse kasutamisele.

Osalusoptsioonide andmisest tuleb maksuhaldurit teavitada

2017. aastal jõustus muudatus seoses osalusoptsioonilepingutega.

Tööandjas või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus osalusoptsiooni soetamine on jätkuvalt erisoodustusmaksust vabastatud, kui osalus omandatakse mitte varem kui kolme aasta möödumisel osalusoptsiooni andmisest (näiteks optsioonilepingu sõlmimisest).

Praktikas on optsioonilepingud sõlmitud sageli tagantjärele, „lühendades“ kolmeaastast ooteperioodi. Selle kuritarvituse vältimiseks tuleb maksuhaldurit teavitada uute optsioonilepingute sõlmimisest viie tööpäeva jooksul. Teavitusnõue ei kohaldu, kui optsioonileping sõlmitakse notariaalselt või digiallkirjastatuna. Teavitusnõue kohaldub optsioonilepingutele tagasiulatuvalt – st pärast 01. juulit 2017 sõlmitud lepingutele.

Seadusandja on pehmendanud optsiooni maksustamist nn full exit’i korral (ehk olukorras, kus kogu osalus tööandjas või temaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus võõrandatakse) ja samuti töötaja täieliku töövõimetuse või surma korral. Kui selline olukord juhtub kolmeaastase ooteperioodi jooksul, loetakse optsioon maksustamise mõttes väljateenituks proportsionaalselt ajale, mis on ooteperioodist möödunud.

Kui sõlmitud optsioonilepingu pikkus oleks lühem kui kolm aastat, siis maksuvabastust ei rakendataks, kuna tööandja on lühema tähtajaga lepingu sõlmimisel juba arvestanud sellega, et lepingu lõppedes tuleb optsioonide realiseerimist käsitleda erisoodustusena.

Üldine maksuvaba tulu füüsilistele isikutele – suvepuhkusele vastu tühjade või täis taskutega? 

2018. aastast füüsiliste isikute saadavale tulule hakkab kohalduma üldine tulumaksuvaba miinimum 500 eurot, mis hakkab üle 14 400 eurose aastasissetuleku puhul vähenema. Kui aastasissetulek on üle 25 200 euro, siis üldist maksuvabastust tulu saaja kohaldada ei saa. Kui aastatulu jääb vahemikku 14 400 eurot kuni 25 200 eurot, tuleb maksuvaba tulu suurus leida järgmise valemi alusel: 6000 – 6000 / 10 800 × (tulu summa – 14 400). 

Praktilised soovitused töötajatele, kusjuures tööandjal oleks mõistlik neid oma töötajatele selgitada:

  • Arvuta välja (ennusta) oma aastatulu. Siia kuulub kogu 2018. aasta jooksul teenitav maksustatav tulu, samuti saadud dividendid, kasu vara võõrandamisest, välismaalt saadud tulu ja ettevõtluskonto kasutamisel saadud tulu (miinus sotsiaalmaks). Maksuvabastusi (näiteks eluaseme võõrandamisel saadud tulu) arvestama ei pea.
  • Arvuta välja, kas maksuvaba tulu kohaldub. Kui aastatulu on üle 25 200 euro, siis maksuvaba tulu ei kohaldu. Kui aastatulu on kuni 14 400 euro, siis kohaldub maksuvabastus maksimaalses ulatuses 6000 eurot aastas (500 eurot kalendrikuus). Kui aastatulu on vahemikus 14 400 eurot kuni 25 200 eurot, tuleks arvestada välja konkreetse maksuvabastuse summa.
  • Mõtle läbi, kas teenid tõenäoliselt veel tulu lisaks töötasule. Kui mitte, siis arvestab tööandja ise väljamakse järgi maksuvaba tulu ja ei ole vaja muretseda, et tulumaksu tuleb juurde hakata maksma. Arvesta, et kui töötasu on ebaregulaarne, võib jõulupreemia kõike muuta.
  • Mõtle läbi, mida teha maksuvaba tulu avaldusega. Kui aastatulu jääb kindlasti alla 14 400 euro, ei ole mõtet maksuvaba tulu arvestamise avaldust tühistada. Kui aastatulu jääb kindlasti üle 25 200 euro, on mõistlik teha tööandjale uus avaldus, millega paluda maksuvaba tulu mitte arvestada (siis ei ole vaja 2019. aastal tulumaksu ise juurde maksta). Kui aastatulu on vahemikus 14 400 eurot kuni 25 200 eurot, on mõistlik maksuvaba tulu avaldus tühistada, et vältida vajadust hakata juba ärakulutatud rahast enne suvepuhkust tulumaksu juurde maksma.

Allikas: Sorainen

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. January 2018, 16:02