Peamised maksumuudatused 2018

Kokkuvõte ettevõtjaid puudutavatest peamistest muudatustest.

Füüsilise isiku tulumaks

Maksuvaba tulu summa oleneb sissetulekust ning kuus on see 500 ja aastas 6000 eurot tingimusel, et aastasissetulek ei ületa 14 400 eurot. Üle 25 200 euro aastas tähendab, et maksuvaba miinimumi ei ole. Tööandja peab maksuvaba miinimumi töötaja palgalt kinni vastavalt viimase avaldusele. Miinimumi ei saa arvestada rohkem kui palk lubab, s.t kui töötaja brutopalk ületab 1200 eurot, siis 500 eurot maksuvabaks deklareerida ei saa. Kui töötaja avalduse järgi arvestatakse miinimumi palga suurusest lähtuvalt maksimaalselt lubatud määras ja mõnel kuul preemiad seda tõstavad, siis võetakse see maksudeklaratsioonis arvesse jooksvalt ja hiljem tagasimakse vajadust ei teki.

Kui töötajal on teine töökoht või muid tulumaksuga maksustavaid tulusid, siis on tema asi vaadata, et aasta sissetulek ja miinimumi arvutamine oleks tasakaalus. Miinimumi alla lähevad kõik tulumaksuga maksustavad tulud, sh pangahoiuste intressid, pensionid, kolmanda pensionisamba väljamaksed, dividendid jne. Kui maksuvaba tulu on aasta jooksul liiga palju arvestatud, siis tuleb vahe hiljemalt järgmise aasta suveks tasuda. Kui vähem, siis tagastatakse see tavalises korras. Abielupaarid ühist deklaratsiooni maksuvaba miinimumi suuremaks ärakasutamiseks esitada ei saa.

Miinimumpalk tõuseb 500 euroni

Miinimumpalk tõuseb samale tasemele, mis maksuvaba miinimum. Samal ajal tõuseb sotsiaalmaksu miinimummäär 430 eurolt 470 eurole, mis tähendab, et väikseim makstav sotsiaalmaks on 155,1 eurot kuus. Lisaks võimalikule palgatõusule võib see tähendada ka muude miinimumpalgaga seotud kulutuste suurenemist, lasteaiatasud näiteks.

Ettevõtte tulumaks

Dividendide väljamakselt, mis on väiksem või võrdne viimase kolme aasta keskmise dividendimaksega, arvestatakse tulumaksumääraks 14% (maksumäär 14/86). Reaalne mõju algab 2019. aastal, sest esimene arvesse võetav aasta on 2018. Kui dividendisaaja on füüsiline isik, siis peetakse vähendatud määraga dividendilt kinni veel 7%, s.t füüsilisest isikust omaniku jaoks see muutust ei too. Kui dividende oodatakse börsiaktsiatelt ja neid kogutakse eraldi ettevõttesse, siis on vajalik LEI-kood, mis maksab kuni 100 eurot aastas.

Tõuseb käibemaksukohuslase piir

Ettevõte peab ennast käibemaksukohuslaseks registreerima, kui käive on kalendriaasta algusest ületanud 40 000 eurot. Varem oli see 16 000 eurot. Kui ettevõte on ettevõtja palvel käibemaksukohuslaste registrist kustutatud ja käive läheb hiljem üle 40 000 euro piiri, siis tekib kohustus uuesti registreeruda alates sellest päevast, kui see juhtub. 40 000 euro arvutamisel ei arvestata põhivara müüki, samuti ei teki kohustust, kui kogu käive on maksustatav 0% määraga ja kõik sellised tehingud on siseriiklikud.

Sõiduautode sisendkäibemaks

Kui ostetakse ainult ettevõtluses kasutatav sõiduauto, millelt arvestatakse maha kogu sisendkäibemaks, siis peab see nii jääma kaheks aastaks. Kui kahest aastast varem deklareeritakse, et sõiduautot kasutatakse ka erasõitudeks, siis tuleb mahaarvatud sisendkäibemaksust pool tagasi maksta.

Kui sõiduautot hakatakse kasutama ka erasõitudeks, siis alates sellest kasutuskuust ühe aasta jooksul saab jooksvate kulude eest maha arvata ainult 50% sisendkäibemaksust (maksuvaba käibe ja ettevõtlusega mitte seotud tegevuse korral vähemgi). Kui aasta sellest registreerimisest möödub ja sõiduauto on jälle ainult ettevõtte sõitudega seotud, siis taastub jälle võimalus kogu sisendkäibemaks maha arvata.

Füüsilisest isikust ettevõtjad

Füüsilisest isikust ettevõtja staatus ei ole väga populaarne ettevõtlusvorm, kuid neid on siiski 31 000. Alates 1. jaanuarist langetatakse FIEde sotsiaalmaksu ülempiiri 15 alampalgalt 10 alampalgale, üle selle teenitav tulu on juba kapitalitulu. See tähendab, et sotsiaalmaksu peab maksma kuni 60 000 euro suuruselt aastakäibelt.

FIEdel on ka sotsiaalmaksu alampiir, mida arvutatakse 430 euro pealt. Sellest alampiirist vabastatakse kooliõpilased ja tudengid. Sarnaselt tavalistele töötajatele rakendub uuest aastast FIEdele ka võimalus spordikulutusi maksuvabalt maha arvata ning maksta endale välislähetuse eest päevaraha.

E-arveid ei saa ikka veel igale poole saata

Kohustus masinloetavaid arveid vastu võtta on avaliku sektori asutustel juba selle aasta märtsist. Võimekus seda tegelikult teha on keskvalitsuse sektoris 90% lähedal ja mujal avalikus sektoris umbes 40 protsenti. Olukorra paranemist oodatakse järgmise aasta lõpuks.

 

Loe edasi sektoripõhiste muudatuste kohta Äripäevast.