Uudised Kaspar Allik, Äripäev

Keda võiks lähiaastatel börsile oodata?

Valdo Kalm
Järgmisena peaks börsile jõudma Tallinna Sadam. Pildil Valdo Kalm, Tallinna Sadama juht.Foto: Andras Kralla

Tallinna börsi on tabanud pooluni – kauplemiskäive on võrreldes varasemaga madal ja kohe-kohe on lahkumas kohalike lemmikaktsia OEG. Keda on aga asemele oodata?

Tallinna börsi kauplemismaht on võrreldes 10 aasta taguse ajaga langenud pea 10 korda, kirjutas Nasdaq Tallinna Börsi juht Kaarel Ots. Tollal olid börsil muidugi ka teise kaliibriga ettevõtted. Hansapanga grupi turuväärtuseks oli välja ostes umbes 4,3 miljardit eurot, mis moodustas SKTst ligi 30 protsenti.

Varsti on siinselt börsilt lahkumas OEG ja õhus oli ka Tallinki ostmine välisinvestori poolt. Elujõuline kapitaliturg tuleks kasuks riigi majanduskasvule, kohalikele ettevõtetele ja siinsetele inimestele jõukuse kasvatamisel.

Keda võiks lähiaastatel börsile oodata?

Tallinna Sadam

Eesti suurim kauba- ja reisisadamate kompleks AS Tallinna Sadam jõuab börsile selle aasta esimeses pooles, teatas majandus- ja taristuminister Kadri Simson märtsi lõpus valitsuse pressikonverentsil. Tallinna Sadama aktsiakapital suureneb kuni 75,4 miljoni uue üheeurose väärtusega aktsia võrra, kuni 263 miljoni euroni. Avalikule kauplemisele läheb kuni kolmandik ettevõtte aktsiatest ja enamusosalus jääb riigile.

Auditeerimata andmetel moodustasid Tallinna Sadama kontserni 2017. aasta tulud 121,3 miljonit eurot ehk 18% rohkem kui aasta varem. EBITDA ehk kasum enne intresse, makse ja kulumit oli 67 miljonit eurot, mis oli aasta varasemast 1% suurem. Aasta kokkuvõttes oli kontserni puhaskasum 26,4 miljonit eurot ehk 33% vähem kui aasta tagasi.

Simsoni sõnul aitab suure ja stabiilse riigiettevõtte osaluse börsile viimine Eestisse tuua rahvusvaheliste investorite tähelepanu ja raha. „Seega paraneb ka teiste ambitsioonikate kohalike ettevõtete rahastus, mis omakorda loob soodsa pinnase majanduskasvuks ja uute töökohtade loomiseks,“ lisas minister.

Enefit Green

Eesti Energia aastaaruandes seisab, et strateegia järgi kasvatatakse aastaks 2021 taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri osakaalu 40%ni kogu tootmisest. Ühtlasi on kasvuplaani elluviimiseks saadud mandaat kaasata kapitali börsi kaudu. Töö ettevõtte börsile viimiseks käib ja tehniline valmisolek börsile minekuks on juhi Hando Sutteri sõnul päris hea.

„Selle IPOga on nii, et me kaasame kapitali siis, kui meil on seda vaja. Ehk kui läheme tegema oma uutesse projektidesse sellises mahus investeeringuid, et meil on päriselt raha nendeks investeeringuteks vaja,“ kommenteeris Sutter veebruari lõpus ERRile.

Kapitalimahukaid ettevõtmisi paistab olevat veelgi. Käimas on kohtuvaidlus Tootsi tuulepargi üle ja eelmisel nädalal selgus, et Eesti Energia on huvitatud Norra ettevõttele Vardar Eurus kuuluva Baltikumi suurima taastuvenergia tootja Nelja Energia ostust. Viimase tehingu suuruseks hinnatakse ligi pool miljardit eurot. Tehing annaks riigiettevõttele tuuleenergia tootjana monopoolse seisundi, leiab Tuuletehnoloogia Liit. Olukord, mille kohta konkurentsiamet veel seisukohta kujundanud ei ole. Samuti pole praeguseks selgunud ettevõtte detailsemaid börsiplaane.

Inbank

„Praegune plaan on teha 2019. aastal avalik aktsiapakkumine. Otsust veel tehtud ei ole, aga plaan on olemas,“ kommenteeris Inbanki juht Priit Põldoja.

Tempokalt kasvav Inbank on Eesti turul suuruselt teine tarbimislaenude pakkuja Swedbanki järel ja 2016. aasta oktoobrist esindatud Tallinna börsil võlakirjadega. Veel eelmisel aastal moodustas koduturg umbes 81 protsenti käibest, Lätist tuli 11 ja Poolast 8 protsenti.

Ettevõtte strateegiline suund on võetud rahvusvahelise turu poole. Lõppenud aastal müüdi sidusettevõtted Krediidipank Finants, Coop Finants Eesti ja vabaneti osalusest Coop Pangas.

Leedu turul tegutsemiseks osteti eelmisel nädalal sealne suuruselt teine järelmaksuettevõte UAB Mokilizingas. 15 miljoni euro eest LHV käest ostetud ettevõtte portfelli suurus on Põldoja sõnul umbes 60 miljonit eurot. Peale tehingu lõpuleviimist tuleb ligi pool ettevõtte käibest väljastpoolt koduturgu.

Praegu käib Inbankil n-ö kinnine emissioon, et kaasata 6 miljoni euro jagu omakapitali. „Sügisel kaasame umbes 5–6 miljonit eurot allutatud laenu või siis täiendavat tier1 kapitali. Põhimõtteliselt on praegune plaan teha 2019. aastal avalik aktsiapakkumine,“ kommenteeris Põldoja IPO plaane ning lisas, et arvatavasti toimub see aasta teises pooles.

Inbanki mullune kasum oli 7,5 miljonit eurot, mis ületas tunamullust ligi kolm korda. Laenuportfelli suurendati aastases võrdluses 43 protsenti, 92,9 miljoni euroni ja hoiuseportfell kasvas 21,4 protsenti, 95,1 miljoni euroni.

Luminor

Möödunud aasta 1. oktoobril juriidiliselt sündinud pank Luminor sai teoks Nordea ja DNB kohalike üksuste liitmisel. Esialgsele sisseelamisperioodile järgneb tegevjuht Erkki Raasukese sõnul börsile jõudmine. Nõukogu esimehe Nils Mengailise sõnul on börsiplaanidega arvestatud ka panga juhtimisstruktuuri ehitamisel. Börsile jõudmise aeg veel selge ei ole.

Raasukese sõnul peaks üks Luminori tugevusi olema see, et ühendpank on kogu turul ainsana just Baltikumis ja Baltikumi jaoks. Teised tegijad on kas Põhjala suurpangad, mille kontserni juhtimiskese on siit eemal, või küll tublid, ent siiski pisikesed kohalikud pangad, mis üle kolme Balti riigilise haardeni ei jõua.

Balti turul ollakse suuruselt kolmas finantsteenuste osutaja – turuosa hoiuste vallas on 16% ja laenuturul 23%. Hoiuseid on ühendpangas kokku 9 miljardi euro väärtuses, era- ja äriklientide laenuportfell on kokku 12 miljardit eurot. Kliente on pangal kokku 1,3 miljonit.

Electroair

12 aastat tagasi asutatud Electroair ehitab ja müüb üle maailma lennukitele elektritoiteallikaid. Põhiturg on Euroopa riigid. Peamiselt teenindatakse lennujaamu ja nendega peetud läbirääkimistest sõltub ka läbimüük.

Äripäeva veergudel andis Electroair mullu septembris teada, et on võtnud suuna börsile. „Ettevõtte 5aastase arengukava kohaselt peaks see toimuma 2018.–2019. aastal. Kuidas tegelikkuses läheb, täpselt ei ole veel teada, kõik sõltub olukorrast,“ selgitas ettevõtte juht Aleksei Snitsarenko toona.

Cleveron

Pakiroboteid tootva Viljandi ettevõtte Cleveron suurimaks ja tuntumaks kliendiks on seni Walmart, eelmisel aastal alustati koostööd ka Hispaania tekstiilikontserniga Inditex.

Tallinna börs oleks Cleveroni juhi Arno Küti sõnul neile loogiline valik. Oma osaluse saaks müüa riik, kel on umbes 15protsendine osalus ning anda võimalus kohalikele investoritele. „Cleveroni Eestis teatakse ja päris paljud on otsinud võimalust, kuidas sellesse investeerida,“ rääkis Kütt.

Börsile tulek ei ole aga veel miski, mille nimel praegu töö käiks. „Sel aastal me neid liigutusi ei tee,“ sõnas Kütt, jättes täpsemad ajatähised nimetamata. „Kui see otsus tuleb, siis räägime,“ lisas ta.

Küti sõnul on viimased kuud toonud nii kasumi- kui ka käiberekordeid. „Kõige suurem kasv tuleb Ameerikast ja Walmartist,“ kommenteeris ta ja lisas, et aasta lõpuks on Walmartides väljas 700 nende robotit.

Lõppenud aastal oli Cleveroni käive 11,2 miljonit eurot, mis on üle-eelmisest aastast 244 protsenti kõrgem. 2017. aasta ärikasum oli 783 000 eurot ja puhaskasum 723 000 eurot.

Porto Franco

Ligi 160 miljoni eurose hinnasildiga kaubandus- ja ärikeskus Porto Franco on arendus, mis selle vedaja Rauno Tederi sõnul on 75 protsendi ehitushinna ulatuses kaetud lepingute või pakkumistega. Eesmärk on jõuda jaanipäevaks finantseerimis- ja ehituslepingute sõlmimiseni.

Keskuse ühe suuromaniku, firma Deltamax juhi Hillar Tederi sõnul neil börsiplaane pole. „Aga meil on osanike leping, kus saab vajadusel börsilemineku esile kutsuda,“ rääkis Rauno Teder äsja toimunud Kinnisvaraarenduse konverentsil.

Porto Franco keskuse suuremad omanikud on perekond Tederi firma DeltaMax (80%), Lembit Lumpi Bonaares ja Heldur Meeritsa Amalfi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. April 2018, 20:55
ValdkonnaTööpakkumised Kõik tööpakkumised >