Ettevõtlussektori kogukasum oli 2018. aasta I kvartalis 584 miljonit eurot, mis on 5% vähem kui aasta varem samal ajal, teatas statistikaamet.

- Raha
- Foto: shutterstock.com
2017. aasta I kvartaliga võrreldes vähenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid veonduse ja laonduse, põllumajandus-, metsandus- ja kalandus- ning energeetikaettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim kaubandus- ning haldus- ja abitegevusettevõtted.
Ettevõtted müüsid 2018. aasta I kvartalis kaupu ja teenuseid 13,7 miljardi euro eest ehk 8% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Enim suurenes aastaga müügitulu kinnisvara tegevusalal. Ettevõtlussektori müügitulus on suurim osatähtsus kaubandus- ja töötleva tööstuse ettevõtetel, kelle müügitulu kasvas möödunud aasta I kvartaliga võrreldes vastavalt 4% ja 7%.
Ettevõtete kulud olid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9%, sh tööjõukulud 8% suuremad. Hõivatute arv kasvas aastaga 2% ja töötatud tundide arv 1%. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli hõivatu kohta keskmiselt 5500 eurot kvartalis, mis on 3% suurem kui aasta varem samal ajal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
2018. aasta I kvartalis investeerisid ettevõtted 490 miljonit eurot, mida on 15% vähem kui aasta varem samal ajal. Peamiselt investeeriti masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse.
Suurimad investeerijad olid kinnisvara-, töötleva tööstuse ning põllumajandus-, metsandus- ja kalandusettevõtted, kes kokku tegid üle poole ettevõtete koguinvesteeringutest. 2017. aasta I kvartaliga võrreldes suurenesid investeeringud ehitistesse, arvutisüsteemidesse ning maasse. Vähenesid investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse.
Ettevõtlussektori kogukasum, I kvartal 2013 – I kvartal 2018
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.