Uudised Mait Kraun

8 küsimust, millele finantsnõustajad vastata ei suuda

Finantsplaneerimine.
Finantsplaneerimine.Foto: Shutterstock

Finantsnõustajad võivad teha palju head, aga nad ei saa sinu rumalaid otsuseid ära hoida, vahendab Äripäev MarketWatchi kolumnisti Brett Arendsit.

Järgnevalt avaldame Brett Arendsi arvamusartikli turgudest ja sellest, kuidas finantsnõustajad ei pruugi investoreid igas olukorras aidata.

Finantsnõustajad võivad maandada sinu paanikat. Nad võivad sind survestada oma eelarvet parandama, parema kindlustuse hankima või pikaajalistele plaanidele kindlaks jääma. Parimad finantsnõustajad on nii usaldusväärsed nõustajad kui ka personaalsed treenerid. Jah, nad võivad sind aidata ka investeerimisel.

Aga seda teatud punktini. Oma karjääri alguses läbisin USA kolledžites palju finantsteemalisi koolitusi. Neid koolitusi võib nimetada kvalifitseeritud finantsplaneerijate standardiks. Ma olin sellest osaliselt ka huvitatud, mida ma finantside kohta õppisin. Aga olin huvitatud ka plaanimise ja planeerijate kohta teadmiste saamisest. See tööstus on üks võtmefaktoreid, mis turge liigutab.

Hea uudis on see, et finantsplaneerijatele on õpetatud finantsteooriat, mille aluseks on midagi, mida nimetatakse Efektiivse Turu Hüpoteesiks (Efficient Market Hypothesis). Selle kõrval õpetatakse neile ka varade hinnastamise mudelit (Capital Asset Pricing Model).

Mis on halb uudis? See, et neid teooriad on kõigile finantsplaneerijatele õpetatud. Lihtsalt öeldes – sinu nõustajale on õpetatud, et aktsiaturgude indeksitest on peaaegu võimatu kõrgemat tootlust teenida, sest aktsiahinnad väljendavad väga hästi kõiki fundamentaalnäitajaid. Neile on õpetatud ka seda, et mida “riskantsem” on varaklass, seda kõrgem on tootlus.

Tundub päris hea? Jah. Okei. See ei ole hullumeelne ja laias laastus see töötab.

Ajal, kus Dow Jonesi indeks on sattunud Ameerika mägedele ja sa helistad oma nõustajale, et abi saada, siis allpool on välja toodud kaheksa punkti, kus nõustaja sind tõenäoliselt aidata ei saa.

1) Kui aktsiaturud peegeldavad fundamentaalnäitajaid nõnda hästi, miks on turud siis nii volatiilsed? Miks S&P 500 indeks aastatel 1995–1998 kahekordistus ning tegi sama ka 2010–2014? Miks selle väärtus 2000–2002 poole võrra langes ja tegi sama 2007–2009? Kas aktsiate tõeline väärtus tõesti kahekordistus või lõigati pooleks nõnda lühikese ajaperioodi jooksul?

2) USA aktsiate ajalooline keskmine tootlus on täna tunduvalt suurem kui 9 aastat tagasi. Ka keskmine ajalooline volatiilsus on madalam. Põhjus peitub selles, et S&P 500 indeks on selle ajaperioodi jooksul kolmekordistunud. Kas see tähendab, et praegu on aktsiad atraktiivsem investeering kui üheksa aastat tagasi? Vaatamata sellele, et hind on kolm korda kõrgem?

3) Kui sina ei suuda turgu ületada, siis kuidas tegi seda Warren Buffet? Või Sir John Templeton? Julian Robertson? George Soros?

4) Kas kullal on mingi väärtus? Kui jah, siis miks? Kui ei, siis miks see kaupleb 1200 dollaril untsist?

5) USA moodustab globaalsest majandusest vähem kui kolmandiku. Seega miks ma peaks oma raha paigutama USA aktsiatesse? Mille alusel on Suurbritannia, Saksamaa, Jaapani, Austraalia või Singapuri aktsiad riskantsemad kui USA omad?

6) Miks arvatakse, et arenevate turgude võlakirjad on riskantsemad kui kõrge tootlusega USA võlg? Vaatamata sellele, et USA ettevõtteid, kes on pankrotti läinud, on sama palju?

7) Kui USA riigivõlakirjad pakuvad “madalat tootlust”, siis miks on nad pakkunud mitmel pikal perioodil paremat tootlust kui aktsiad? Näiteks aastatel 2000–2015. Ja kui nad on madala riskiga, siis miks võlakirjainvestorid 60ndatel ja 70ndatel inflatsiooniga arvestades raha kaotasid?

8) Kas me peaksime ootama, et 10aastaste võlakirjade tootlus saab olema sarnane nagu varem? Praegune tootlus on 3,1 protsenti, kunagi oli see 6–10 protsenti. Kuidas praegu seda tootlust kätte saada?

Allikas: Äripäev

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. December 2018, 15:34

Finantsuudised.ee toetajad: