Eesti tundub olevat teiste riikidega võrreldes üle pingutanud nii majandusaasta aruande koostamise kui ka avalikustamise nõuetega, kirjutati justiitsministeeriumi tellimusel Tartu ülikooli õigusteadlaste koostatud ühinguõiguse revisjoni analüüsis-kontseptsioonis.
Mujal vaid suurtele kapitaliühingutele kehtivaid reegleid kohaldatakse Eestis mitte ainult väikestele kapitaliühingutele, vaid ka isikuühingutele, tulundusühistutele, sihtasutustele ja MTÜdele. „Sellist pretsedenditult laia aruandluskohustust mujal ei tunta,“ nendivad õigusteadlased. „Isegi kui seda põhjendada jutuga Eesti suurest avatusest ja statistilistest vajadustest, tähendab see väikestele ühingutele põhjendamatut halduskoormust ja iga-aastast püsikulu, ähvardades samal ajal sundlõpetamisega aruannete esitamata jätmise korral. See ei soosi ettevõtluskeskkonda ega ühiskondlikel alustel MTÜde tegevust.“
Kontseptsiooni autorid teevad ettepaneku kaotada MTÜde ja sihtasutuste aruannete avalikustamise kohustus ning teha ülejäänutele lihtsustusi, mida võimaldab ELi õigus ja mida on kasutanud teised riigid. „MTÜde ja sihtasutuste osas tuleks aruandluse avalikustamine säilitada vaid suurema käibega või avalikult suuremaid toetusi saavatel struktuuridel. Erasihtasutuste (perekonnasihtasutuste) andmete avalikustamine pole kellegi asi, seda pole ka väikeste klubide, samuti vähemasti väiksema liikmete arvuga hoone- ja korteriühistute andmed. Ka väiksemate tulundusühistute ja osaühingute avalikustamiskohustust võiks õigusteadlaste arvates piirata minimaalselt vajalike andmetega.“