Eesti tundub olevat teiste riikidega võrreldes üle pingutanud nii majandusaasta aruande koostamise kui ka avalikustamise nõuetega, kirjutati justiitsministeeriumi tellimusel Tartu ülikooli õigusteadlaste koostatud ühinguõiguse revisjoni analüüsis-kontseptsioonis.

- Eesti tundub olevat teiste riikidega võrreldes üle pingutanud nii majandusaasta aruande koostamise kui ka avalikustamise nõuetega.
- Foto: shutterstock.com
Mujal vaid suurtele kapitaliühingutele kehtivaid reegleid kohaldatakse Eestis mitte ainult väikestele kapitaliühingutele, vaid ka isikuühingutele, tulundusühistutele, sihtasutustele ja MTÜdele. „Sellist pretsedenditult laia aruandluskohustust mujal ei tunta,“ nendivad õigusteadlased. „Isegi kui seda põhjendada jutuga Eesti suurest avatusest ja statistilistest vajadustest, tähendab see väikestele ühingutele põhjendamatut halduskoormust ja iga-aastast püsikulu, ähvardades samal ajal sundlõpetamisega aruannete esitamata jätmise korral. See ei soosi ettevõtluskeskkonda ega ühiskondlikel alustel MTÜde tegevust.“
Seotud lood
Ettevõtluses ei ole olemas hetke, mil raamatupidamist pole vaja. Isegi siis, kui tegevust ei ole, tuleb vähemalt kord aastas kõik terviklikult üle vaadata, esitada vajalikke aruandeid ja deklaratsioone. „Raamatupidamine on baasvajadus– see on nagu elekter, mille kadumine annab kohe tunda,“ ütleb raamatupidamise ja palgaarvestuse teenust ning maksukonsultatsioone pakkuva Numeri OÜ teenuste juht Allan Kaunis.