Eesti tundub olevat teiste riikidega võrreldes üle pingutanud nii majandusaasta aruande koostamise kui ka avalikustamise nõuetega, kirjutati justiitsministeeriumi tellimusel Tartu ülikooli õigusteadlaste koostatud ühinguõiguse revisjoni analüüsis-kontseptsioonis.

- Eesti tundub olevat teiste riikidega võrreldes üle pingutanud nii majandusaasta aruande koostamise kui ka avalikustamise nõuetega.
- Foto: shutterstock.com
Mujal vaid suurtele kapitaliühingutele kehtivaid reegleid kohaldatakse Eestis mitte ainult väikestele kapitaliühingutele, vaid ka isikuühingutele, tulundusühistutele, sihtasutustele ja MTÜdele. „Sellist pretsedenditult laia aruandluskohustust mujal ei tunta,“ nendivad õigusteadlased. „Isegi kui seda põhjendada jutuga Eesti suurest avatusest ja statistilistest vajadustest, tähendab see väikestele ühingutele põhjendamatut halduskoormust ja iga-aastast püsikulu, ähvardades samal ajal sundlõpetamisega aruannete esitamata jätmise korral. See ei soosi ettevõtluskeskkonda ega ühiskondlikel alustel MTÜde tegevust.“
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.