Eesti tundub olevat teiste riikidega võrreldes üle pingutanud nii majandusaasta aruande koostamise kui ka avalikustamise nõuetega, kirjutati justiitsministeeriumi tellimusel Tartu ülikooli õigusteadlaste koostatud ühinguõiguse revisjoni analüüsis-kontseptsioonis.

- Eesti tundub olevat teiste riikidega võrreldes üle pingutanud nii majandusaasta aruande koostamise kui ka avalikustamise nõuetega.
- Foto: shutterstock.com
Mujal vaid suurtele kapitaliühingutele kehtivaid reegleid kohaldatakse Eestis mitte ainult väikestele kapitaliühingutele, vaid ka isikuühingutele, tulundusühistutele, sihtasutustele ja MTÜdele. „Sellist pretsedenditult laia aruandluskohustust mujal ei tunta,“ nendivad õigusteadlased. „Isegi kui seda põhjendada jutuga Eesti suurest avatusest ja statistilistest vajadustest, tähendab see väikestele ühingutele põhjendamatut halduskoormust ja iga-aastast püsikulu, ähvardades samal ajal sundlõpetamisega aruannete esitamata jätmise korral. See ei soosi ettevõtluskeskkonda ega ühiskondlikel alustel MTÜde tegevust.“
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.