- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,65
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,65
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pangaliit paneks raha päritolu tõestamise omaniku õlule
Seda punkti sisaldanud rahapesu tõrje eelnõuga on õiguskantsler Ülle Madise soovitanud ettevaatlik olla, sest taolised muudatused on põhimõttelist laadi ja mõjutavad nii põhiõigusi, põhiseadusega kaitstud väärtusi kui ka ettevõtluskeskkonda. "Näiteks piiravad [muudatused] omandipõhiõigust, seavad kahtluse alla süütuse presumptsiooni ja enese mittesüüstamise privileegi ja seaduslikkuse põhimõtte. Sellise kaaluga muudatusi tuleb teha läbimõeldult, sest ainult nii jõuab muid väärtusi kahjustamata soovitud eesmärkideni," on ta öelnud, rõhutades samas, et rahapesuvastane võitlus mõjusate abinõudega on kahtlemata vajalik. selle punkti vastu astus välja ka kaubandus-tööstuskoda.
Jaanuaris võeti pööratud tõendamiskohustus seaduseelnõust välja.
Pangaliit esitas parlamenti pääsenud erakondadele ka järgnevad ettepanekud, mis võiksid sektori hinnangul leida kajastust koalitsioonileppes:
• Pööratud tõendamiskohustuse jõustamine. Pangaliit toetab pööratud tõendamiskohustuse sisseviimist Eesti seadusandlusse ja selle alusel vara konfiskeerimise rakendamist juhtudel, kui on tõendatud varjamistegevus ja raha seaduslik päritolu ei ole nähtav.
• Riiklike registrite edendamine. Pangaliidu hinnangul on vajalik nii erinevate registrite kvaliteedi tõstmine (nt äriregistri juures asuva tegelike kasusaajate info) kui ka registrite ümberkujundamine (nt majandushuvide deklaratsioonide registri täiendamine). See on vajalik, et pangad saaksid tänasest kergemini kätte võimalikult palju klientide tausta ja tegevuse kontrollimiseks vajalikku infot.
• Riigiasutuste ja pankade vahelise teabevahetuse parandamine. Pangaliit toetab initsiatiive, mis võimaldavad vahetada pankade ja järelevalveasutuste vahel kliente puudutavat teavet ning hoiatusi konkreetsete rahapesu kahtlusega juhtumite ja trendide kohta.
Lisaks rõhutab Pangaliit Euroopa-ülese koostöö olulisust rahapesu tõkestamisel, kuna tegu on piiride ülese globaalse kuriteoliigiga, mida on sisuliselt võimatu ohjata ainult siseriiklike meetmetega.
Pangaliidu juhatus kiitis heaks ka sektori ühised rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmed, mis on pangaliidu juhatuse esimehe Erki Kilu sõnul samm edasi rahapesuvastase võitluse tasemes. “ Kui seni on pangad lähtunud rahapesu tõkestamise süsteemide loomisel seadustest, regulatsioonidest ja sisemisest töökorraldusest, siis nüüd leppisime omavahel kokku standardis, mis on täpsem kui seaduse nõuded. Tegu on meie liikmespankade jaoks kohustusliku juhisega, nii-öelda minimaalse tasemega, millele Eestis tegutsevad pangad peavad igal juhul vastama,” selgitas Erki Kilu hoolsusmeetmete mõtet.
Üldiste põhimõtetena lepiti kokku, et pangad peavad kasutama tugevdatud hoolsusmeetmeid nii ärisuhete loomisel kui ka ärisuhete ajal tavapärasest kõrgema riskiga klientide puhul, kelleks on lisaks mitteresidentidele ka mitmete uuenduslike toodete ja teenuste pakkujad, riikliku taustaga isikud ning privaatpanganduse kliendid.
Pankadel tuleb hoiduda ärisuhetest äriühingutega, millel puudub reaalne majandustegevus, ja mitteresidentide puhul on oluline pöörata tähelepanu nende seosele Eestiga. Samuti sätestavad hoolsusmeetmed suurema koostöö pankade vahel vilepuhumise võimaluse laiemaks teadvustamiseks töötajatele, inimeste koolitamiseks ja kliendiga seotud informatsiooni jagamiseks kõrge riskiga klientide ja kuriteokahtlusega tehingute kohta.
Seotud lood
Arvestades nii Lätis kui ka Eestis viimase paari aasta jooksul aset leidnud sündmusi ja nende võimalikku mõju Eesti rahvusvahelisele mainele, pani pangaliit kirja sammud, mille põhjal võiks pangad rakendada nn tunne-oma-klienti-põhimõtet.
Eestis 2017. aasta algul ilmsiks tulnud Danske juhtum on tekitanud vajaduse muuta krediidi- ja finantseerimisasutuste (turuosaliste) tegevust reguleerivaid seaduseid ning kehtestada täiendavaid kohustusi, mis muudaks nende tegevuse läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks.
Finantsinspektsiooni juhatus kehtestas soovitusliku juhendi „Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“. Juhend kohaldub kõigile Eestis tegutsevatele ja Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvatele krediidi- ja finantseerimisasutustele. Finantsinspektsioon selgitab samuti järelevalvepoliitikat rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel.
Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele