Minu riskiisu – kas olen kohustust täitnud nõuetekohaselt?

Riskihinnang koostatud, alustab turuosaline riskiisu määratlemisega, mille hiljem kinnitab turuosalise kõrgem juhtkond kirjalikus vormis. Riskiisu puhul räägime me riskidest, mida turuosaline on oma äritegevuses valmis võtma või mida ta soovib kindlasti vältida ehk määrab selle, kui palju ta tahab teenida tulu ning milliseid riske on ta sealjuures valmis võtma. Riskiisu määratlemise puhul ei tohi turuosaline aga unustada asjaolu, et see peab olema alati tasakaalus selle kontrolliga, vastasel juhul võib osutuda tõenäoliseks tema kasutamine rahapesu eesmärgil. Et seda ei juhtuks, peab riskiisu määratlus olema turuosalise poolt realistlik ja vastavuses tema tegeliku võimekusega (IT lahendused, inimressurss jms).

Märkimist väärib, et riskiisu ja selle dokumentatsioon on iga turuosalise puhul individuaalne, kuivõrd igal turuosalisel on omad kindlad ärimeetodid, pakutavad tooted, teenused, kliendid, müügikanalid jne. Samuti erinevad turuosaliste tegevused tihtipeale üksteisest oma mahu ja ulatuse poolest. Mida suuremad on näiteks toodete ja teenuste maht, seda suuremad on ka rahapesu riskid. Kui me räägime riskiisu dokumentatsioonist, siis ei tulene ühestki seadusest ega juhendist selle kohustuslikku vormi ega näidist, vaid tegemist on paljuski turuosalise enda loometööga. Siiski on riskiisu dokumentatsiooni puhul teatud kindlad kohustuslikud komponendid, mida see endas sisaldama peab.

Riskihinnang, milles esmalt kirjeldati iga toote, teenuse, kliendi, müügikanali ning geograafilise asukohaga seotud riske, tuleb turuosalisel kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel määratleda ka nüüd riskiisu dokumendis. Kvantitatiivne hindamine tähendab, et määratletakse teatud riski esinemise tõenäosused ja sellega kaasnevad võimalikud tagajärjed. Kvalitatiivne hindamine tähendab aga seda, et riski määratlemisel esitatakse väide, mis väljendab turuosalise konkreetset suhtumist ja filosoofiat teatud kindla riski osas. Finantssektoris kasutatakse kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete riskide määratlemiseks enamasti riskimaatrikseid, mille turuosalised oma äritegevuse spetsiifikat arvestades välja töötavad.

Riskiisu dokumendis peab turuosaline andma ennekõike vastuse küsimusele, kas ja millises ulatuses kavatsetakse ärisuhteid luua Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist pärit isikutega või e-residentidega ning mis teenuseid milliste müügikanalite kaudu ollakse neile valmis osutama.

Samuti on kohustuslik riskiisu dokumendis kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel määratleda kompensatsioonimehhanismid võetavate riskide maandamiseks ehk kirjeldada neid organisatsioonilisi lahendusi, mis on loodud võetavate riskide maandamiseks (nt inimeste koolitamine, nende arvu , hoolsusmeetmete tõhustamine, IT-lahenduste kontroll ja arendamine).

Viimaks kirjeldab turuosaline riskiisu dokumendis ka riskijuhtimise meetmeid, mille abil tuvastatakse riskiisu dokumendis toodud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete mõõdikute ületamised või tegevused, mis ei ole riskiisu dokumendiga kooskõlas. Lisaks peab turuosaline kirjeldama ka neid rakendatavaid meetmeid olukorras, kus kompensatsioonimehhanismid ei vasta riskiisule.