- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 225−0,07%66 216,03
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,37
- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 225−0,07%66 216,03
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
E-arve saatjate arv kasvab
E-arve võimeliste ettevõtete arv on Eestis selle aasta esimes kolme kuuga kasvanud ligi 10%, ent suurem kasv toimub lähikuudel, teatas Baltimaade suurim e-arvete operaator AS Telema.
Aprilli alguse andmete põhjal oli e-arvete saatjaid umbes 9300, veel jaanuaris oli vastav number 8400. Samas ennustab Telema e-arve võimeliste ettevõtete arvu olulist kasvu lähikuudel, mis tipneb juuni ja juuliga, kui rakendub a-arveid puudutav seadusesäte.
Telema juhataja Hele Hammeri sõnul pole täpset numbrit, kui paljud ettevõtted suudavad e-arveid saata, lihtne leida. „Eesti äriregister kogub ja jagab infot selle kohta, kui paljud ettevõtteid e-arveid vastu võtavad, aga mitte seda, kui paljud neist ka e-arveid välja saata suudavad. Nii on suuremad operaatorid Telema, Fitek, Omniva ning e-arveldaja kokku leppinud sellekohase info regulaarses vahetamises,” selgitas ta.
E-arve võimeliste ettevõtete arvu kasvule on Hammeri kinnitusel kaasa aidanud raamatupidamise seaduse muudatus. Kuigi juba 2017. aasta juulist on riigiettevõtetel kohustus võtta vastu e-arveid, läks kaks aastat, enne kui eraettevõtetele seati ka kohustus e-arveid saata. Vastavalt raamatupidamise seaduse muutmise seadusele 795SE ei võta Eesti riigiasutused alates 1. juulist enam vastu muid arveid kui elektroonilisi.
„Sealhulgas ka mitte PDFe, mida tihtipeale ekslikult e-arveteks peetakse. Õiged riigile sobivad e-arved on xml-formaadis masinloetavad arved, mille arve väljastaja süsteem automaatselt arve saaja süsteemi saadab,” märkis Hammer.
Eri allikate põhjal on e-arvete käsitlus ligi kuus korda ajasäästlikum kui PDF-arvete käsitlus, seega on kokkuhoid märgatav. „Kasu ei saa e-arvetest aga mitte ainult vastuvõtja, vaid ka nende saatja. Nimelt saab e-arvete saatmise puhul olla kindel, et need ka saatjani jõuavad, kuna e-arve operaatoritel on kõigi dokumentide liikumise kohta logiraamatud,” selgitas Hammer.
Nii ei saa tema sõnul saajad enam väita, et e-arved on kaduma läinud, nagu meili teel saadetud arvete puhul juhtuda võib. „See tähendab, et tõenäosus oma arvete eest õigeaegselt raha saada on e-arvete puhul oluliselt suurem,” kinnitas Telema juht.
Seotud lood
1. juulist 2019 Eesti Vabariigi ametid PDF- ehk paberarveid enam vastu ei võta, sest neid on väga kallis käsitleda. Kahe kuu pärast peavad kõik Eesti ettevõtted saatma ametitele vaid masinloetavaid e-arveid.
Riigikogu võttis vastu raamatupidamise seaduse muutmise seaduse, mille kohaselt saab avalikule sektorile kaupade või teenuste eest arveid saata vaid e-arve formaadis. See samm viib uue segmendi tekkimisele, milleks on e-arveldav väikeettevõtja, kirjutab Fiteki ärijuht Andres Lilleste.
Suve hakul kehtima hakkav seadusemuudatus, mis näeb ette, et riik aktsepteerib üksnes e-arveid, mõjutab rahandusministeeriumi andmeil umbes 46 000 ettevõtet.
Valitsus kiitis heaks raamatupidamise seaduse eelnõu muudatused, millega riigi raamatupidamine läheb 1. juulist täielikult üle e-arvetele.
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Regiooni ühe suurima rohelise energia platvormi, Lords LB Asset Managementi hallatav investeerimisfirma Atsinaujinančios energetikos investicijos (AEI), käivitab kahe miljoni euro suuruse 9% tootlusega võlakirjaemissiooni. Leedu, Läti ja Eesti investorid saavad osta 10-kuulise kestvusega võlakirju kuni 8. septembrini, minimaalse investeeringu summaga 1021,393 eurot.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Viimased uudised
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele