E-arve saatjate arv kasvab

Aprilli alguse andmete põhjal oli e-arvete saatjaid umbes 9300, veel jaanuaris oli vastav number 8400. Samas ennustab Telema e-arve võimeliste ettevõtete arvu olulist kasvu lähikuudel, mis tipneb juuni ja juuliga, kui rakendub a-arveid puudutav seadusesäte.

Telema juhataja Hele Hammeri sõnul pole täpset numbrit, kui paljud ettevõtted suudavad e-arveid saata, lihtne leida. „Eesti äriregister kogub ja jagab infot selle kohta, kui paljud ettevõtteid e-arveid vastu võtavad, aga mitte seda, kui paljud neist ka e-arveid välja saata suudavad. Nii on suuremad operaatorid Telema, Fitek, Omniva ning e-arveldaja kokku leppinud sellekohase info regulaarses vahetamises,” selgitas ta.

E-arve võimeliste ettevõtete arvu kasvule on Hammeri kinnitusel kaasa aidanud raamatupidamise seaduse muudatus. Kuigi juba 2017. aasta juulist on riigiettevõtetel kohustus võtta vastu e-arveid, läks kaks aastat, enne kui eraettevõtetele seati ka kohustus e-arveid saata. Vastavalt raamatupidamise seaduse muutmise seadusele 795SE ei võta Eesti riigiasutused alates 1. juulist enam vastu muid arveid kui elektroonilisi.

„Sealhulgas ka mitte PDFe, mida tihtipeale ekslikult e-arveteks peetakse. Õiged riigile sobivad e-arved on xml-formaadis masinloetavad arved, mille arve väljastaja süsteem automaatselt arve saaja süsteemi saadab,” märkis Hammer.

Eri allikate põhjal on e-arvete käsitlus ligi kuus korda ajasäästlikum kui PDF-arvete käsitlus, seega on kokkuhoid märgatav. „Kasu ei saa e-arvetest aga mitte ainult vastuvõtja, vaid ka nende saatja. Nimelt saab e-arvete saatmise puhul olla kindel, et need ka saatjani jõuavad, kuna e-arve operaatoritel on kõigi dokumentide liikumise kohta logiraamatud,” selgitas Hammer.

Nii ei saa tema sõnul saajad enam väita, et e-arved on kaduma läinud, nagu meili teel saadetud arvete puhul juhtuda võib. „See tähendab, et tõenäosus oma arvete eest õigeaegselt raha saada on e-arvete puhul oluliselt suurem,” kinnitas Telema juht.