Valitsus kiitis heaks raamatupidamise seaduse eelnõu muudatused, millega riigi raamatupidamine läheb 1. juulist täielikult üle e-arvetele.

- Rahandusminister Toomas Tõniste.
- Foto: Andras Kralla
E-arvete kasutamises on Eesti Euroopa Liidus mahajääjate hulgas. Era- ja avaliku sektori vahel liigub 19 protsenti arvetest e-arvetena, 64% PDF-arvetena ja 17% paberarvetena. Seega liigub ligikaudu 83% arvetest arve esitaja ja saaja vahel elektroonilisi kanaleid pidi.
E-arve on masinloetav arve, mis sisestatakse süsteemi üks kord ja milles olevad andmed on arvutite vahel masinloetavad.
"Avalikule sektorile saadetakse aastas ligikaudu kaks miljonit arvet nii paberarvetena kui ka PDF- ja e-arvetena. Nende töötlemine erinevates süsteemides tähendab riigile hulka lisatööd ja kulu," ütles rahandusminister Toomas Tõniste.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Muudame e-arvete saatmise avalikule sektorile kohustuslikuks, sest see vähendab arvete töötlemiseks kuluvat tööhulka ja -aega ning säästab maksumaksja raha. Ühtlasi võimaldab see tõsta raamatupidamisteenuse kvaliteeti," lisas ta.
Riik on tekitanud erasektori jaoks e-arvete edastamiseks tasuta võimaluse registrite ja infosüsteemide keskuse poolt loodud tarkvaras E-arveldaja. Selle külge on võimalik liidestuda kõikidel e-arvete edastamisega tegeleda soovijatel juhul, kui ei teki kokkuleppeid juba turul tegutsevate operaatoritega.
E-arveid saab avalikule sektorile tasuta edastada piiramatus koguses ja tähtajatult. Tarkvara asub e-äriregistri ettevõtjaportaalis ja seda saavad kasutada nii ettevõtjad ise, kui nende poolt volitatud isikud, näiteks raamatupidaja, finantsjuht jt.
E-arveldaja on liidestunud Eestis tegutsevate operaatoritega ja e-arveid on võimalik saata kõikidele, olenemata sellest, milline on vastuvõtva asutuse e-arvete käitleja.
Seaduseelnõu arutelud jätkuvad riigikogus. Eelnõu kohaselt hakkab riigiga arveldamisel e-arvete saatmise kohustus kehtima alates 1. juulist.
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.