Autor: Kristel Raidla-Talur • 27. mai 2019

Konverentsi avaettekandeks sai videotervituse vahendusel sõna Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kes vastutab muu hulgas finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu eest. Asepresident rõhutas Komisjoni jätkuvat pühendumist kapitaliturgude ja finantstehnoloogia valdkondadele, tuues eraldi esile paar kuud tagasi Euroopa Parlamendilt heakskiidu saanud ettepaneku ühisrahastuse reguleerimiseks.

Uue regulatsiooni eesmärk on väikese ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamisvõimaluste parendamine, mis saavutatakse ühisrahastuse platvormidele üleeuroopalise tegevusloa võimaluse pakkumise kaudu. Seni on ühisrahastusplatvormidele kohalduv õiguslik regulatsioon olnud liikmesriigiti väga erinev. Seetõttu on ühisrahastus olnud paljuski rahvusliku iseloomuga ja piiriülene kapitali kaasamine võrdlemisi tagasihoidlik. Ühtne reeglistik peaks tulevikus oluliselt parandama kapitali kättesaadavust ja riigipiirist sõltumatute investeeringute tegemise võimalust.

Tehnoloogia poolelt sai enim tähelepanu tehisintellekt, mida finantssektor kasutab muu hulgas maksete klassifitseerimisel, toodete soovitamisel, maksehäirete ennustamisel, krediidivõimelisuse hindamisel ning pettuste ja rahapesu ennetamisel. Tehisintellektil põhinevad lahendused on populaarsed automatiseeritud otsustusprotsessides, kus regulatiivses plaanis on probleemina esile kerkinud nn musta kasti probleem. Nimelt ei ole tagantjärele võimalik detailselt lahti seletada, miks ja kuidas tehisintellekt talle kättesaadava informatsiooni pinnal konkreetse otsuseni jõudis. Samas on võimalik statistilistele andmetele tuginedes siiski kontrollida, kas tehisintellekt jätkuvalt õigesti töötab, st korrektseid otsuseid langetab.

Fintech vs. traditsiooniline pangandus

Sarnaselt varasemate aastatega kerkis nii ettekannetes kui ka paneelides teemana üles FinTech versus traditsiooniline pangandus. Diskussiooni muutis tuliseks Girts Rungainis, kes vaatamata oma riskikapitaliinvestori taustale söandas argumenteerida, et kuigi FinTech-ettevõtted on põnevad, pole siiski põhjust oodata pankade kui turuosaliste hääbumist ning varem või hiljem ostavad pangad edukad FinTech-ettevõtted ära, mistõttu kaovad pigem viimased. FinTech-ettevõtted teevad esineja sõnul tänuväärset tööd, sundides pankasid muutuma efektiivsemaks ja moodsamaks, kuid pankadel on regulatsioonidele mittevastavuse riski tõttu palju kaotada, mis muudab nad usaldusväärsemaks ja vastutustundlikumaks.

Ettekandjate hulgas olnud FinTech-sektori lipulaevad Monese, Funderbeam, Revolut ja teised ei tahtnud muidugi taolise skeptilise vaatenurgaga nõustuda. Eesti Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler tõi hiljem diskussiooni ka TechFin-ettevõtted (Google, Amazon, Facebook, Apple jt), kelle mõju finantsteenustele võib FinTech sektoriga võrreldes hoopis suurem olla.

Kilvar Kessler rõhutas oma ettekandes, et inspektsiooni poolt innovatsioonile kaasaaitamine seisneb eelkõige avatud kommunikatsioonis ja koostöös turuosalistega. Konstruktiivsete dialoogide toimumist kinnitasid ka ettekandjate hulgas olnud FinTech-ettevõtete esindajad.

Esimees selgitas, et FinTech võib olla n-ö game changer, kuid selle kõrval jagub piisavalt näiteid ka ebaedust. Finantsjärelevalve töömeetodiks ei tohiks tema sõnul olla uute turuosaliste meelitamine ja neile hüvede pakkumine, kiirkorras tegevuslubade väljastamine ega üldisemas plaanis innovatsioonilaborina tegutsemine, vaid stabiilsuse hoidmise ja riskide haldamise kaudu ühiskonna eest hoolitsemine. Finantssektori stabiilsuse eest seismine on seadusega ette nähtud riikliku finantsjärelevalve eesmärgina ja see on ülimuslik innovatiivsete tehnoloogiate toetamise suhtes, mis kuulub inspektsiooni strateegiliste eesmärkide hulka. Juba mitu aastat meedias ja finantssektori üritustel rohkelt kõneainet pakkunud regulatory sandbox ei pruugi seejuures finantsjärelevalve mandaadiga isegi hästi kokku sobida.

Kuigi rahapesu tõkestamisega seotud teemad said sel aastal teadlikult konverentsi programmist välja jäetud, viidati mitmes sõnavõtus siiski korvamatule kahjule, mis Baltikumi kui regiooni mainele seoses rahapesu juhtumitega osaks on saanud. Rahapesu kui probleem ei ole küll regionaalse, vaid pigem globaalse iseloomuga, kuid maailm on suuresti mõjutatud Baltikumiga seotud pealkirjadest meedias. Seetõttu teeb Finantsinspektsioon suuri jõupingutusi selgitamaks inspektsiooni tegevusi ning selle tulemusi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas. Loodetavasti saame järgmise aasta FinRegil tõdeda, et need jõupingutused on vilja kandnud ja regiooni maine näitab tasapisi taastumise märke.

Autor: Kristel Raidla-Talur, advokaadibüroo COBALT pangandus- ja finantseerimisvaldkonna partner

Vaata konverentsi pildigaleriid siit.