Ka Eesti tarbijatele pakutakse lätlaste kõrval kõige lühemaid maksetähtaegu – keskmiselt 11 päeva. Euroopa keskmine näitaja on 21 päeva, kuid seda tõstavad märgatavalt Serbia (53), Hispaania (36) ja Iirimaa (33).
Üldiselt on viimase kolme aasta maksetähtajad olnud tarbijasektoris muutumatud ja ärisektoris pisut lühenenud, nelja päeva võrra 2017. aastaga võrreldes. Oluline langus on toimunud avaliku sektori arvete puhul, kus 2017. aastal oli maksetähtaegade pikkus 21 päeva ja 2019. aastal 12 päeva.
Hilinenud maksete tõttu kaotavad Eesti ettevõtted Euroopa riikide lõikes kõige väiksema protsendi aastatulust
2018. aasta uuringus tõid Eesti ettevõtted välja, et ebatõenäoliselt laekuvate arvete tõttu on nad pidanud keskmiselt maha kandma 1,66% aastatulust. 2019. aastal langes see number oluliselt, jõudes 0,7 protsendini, samal ajal kui Euroopa keskmine on 2,3%.
Ilva Valeika sõnul on maksete hilinemine problemaatiline. „Ettevõtted peavad suutma ennustada oma rahavooge, kuna finantsstabiilsus on vajalik ettevõtte kasvuks. Seetõttu ei tohiks see olla üllatus, et maksete hilinemist peetakse probleemiks ja selle tagajärjed on tõsised,“ ütles Valeika.
Hilinenud maksete eest kaitsmiseks kasutavad Eesti ettevõtted kõige rohkem ettemakseid (38%). See meetod on kõige populaarsem ka Euroopa riikide seas, kus seda kasutab keskmiselt 39% ettevõtetest. Hilinenud maksete peamiseks tagajärjeks olid Eesti vastajad maininud likviidsuse ja tulude vähenemist.
„Hilinenud laekumiste tõttu kogevad ettevõtte omanikud suuremal või vähemal määral survet likviidsusele, sissetulekute kaotust ja isegi ohtu üldisele püsimajäämisele. See omakorda takistab kasvu ja uute töökohtade loomist,“ sõnas Valeika ning lisas, et arvete efektiivne haldamine võib olukorda oluliselt parandada ja selliseid kahjusid vähendada.
Seotud lood
Juulist saab riigiga arveldada vaid e-arvetega. See on ajanud väike- ja keskmise suurusega ettevõtted ärevusse, sest arveid tuleb saata uuel kujul.
E-arve ei ole lihtsalt e-posti teel saadetud PDF-fail. See on täielikult automatiseeritud protsess, mille käigus informatsioon liigub ühe ettevõtte finantssüsteemist teise ettevõtte finantssüsteemi. Toome teieni 7 põhjust, miks e-arveid kasutama hakata:
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Regiooni ühe suurima rohelise energia platvormi, Lords LB Asset Managementi hallatav investeerimisfirma Atsinaujinančios energetikos investicijos (AEI), käivitab kahe miljoni euro suuruse 9% tootlusega võlakirjaemissiooni. Leedu, Läti ja Eesti investorid saavad osta 10-kuulise kestvusega võlakirju kuni 8. septembrini, minimaalse investeeringu summaga 1021,393 eurot.