Jaga lugu:

Euroopa maksearuanne: Eesti ettevõtete maksetähtajad on Euroopa lühimad

Foto: Finantsuudised.ee

Eesti ettevõtted kalduvad pakkuma märkimisväärselt lühemaid maksetähtaegasid kui enamik teisi Euroopa riike, selgub krediidihaldusteenuste ettevõtte Intrumi värskest Euroopa maksearuandest. Teisalt kannavad just Eesti ettevõtted hilinenud või ebatõenäoliselt laekuvate maksete tõttu Euroopas maha kõige väiksema osa tuludest.

Intrumi Baltikumi peadirektori Ilva Valeika sõnul on paljud Euroopa ettevõtted tundnud survet nõustuda pikemate maksetähtaegadega, kui neile meeldiks, ja suur osa neist on seda ka teinud. „Maksete hilinemise lõpetamiseks peavad ettevõtted võtma vastutuse enda peale, pakkudes ja nõudes õiglaseid maksetähtaegu,“ ütles Valeika.

Eesti ettevõtete maksetähtajad Euroopa lühimad

Aruandest selgus, et Eestis on ettevõtetevaheliste arvete keskmine maksetähtaeg 16 päeva, võrreldes Euroopa kõrgeima 53 päevaga Serbias (Euroopa keskmine on 34 päeva). Keskmine aeg, mis kulub Eestis arvete maksmiseks, on aruande põhjal märkimisväärselt madal 17 päeva.

Ka Eesti tarbijatele pakutakse lätlaste kõrval kõige lühemaid maksetähtaegu – keskmiselt 11 päeva. Euroopa keskmine näitaja on 21 päeva, kuid seda tõstavad märgatavalt Serbia (53), Hispaania (36) ja Iirimaa (33).

Üldiselt on viimase kolme aasta maksetähtajad olnud tarbijasektoris muutumatud ja ärisektoris pisut lühenenud, nelja päeva võrra 2017. aastaga võrreldes. Oluline langus on toimunud avaliku sektori arvete puhul, kus 2017. aastal oli maksetähtaegade pikkus 21 päeva ja 2019. aastal 12 päeva.

Hilinenud maksete tõttu kaotavad Eesti ettevõtted Euroopa riikide lõikes kõige väiksema protsendi aastatulust

2018. aasta uuringus tõid Eesti ettevõtted välja, et ebatõenäoliselt laekuvate arvete tõttu on nad pidanud keskmiselt maha kandma 1,66% aastatulust. 2019. aastal langes see number oluliselt, jõudes 0,7 protsendini, samal ajal kui Euroopa keskmine on 2,3%.

Ilva Valeika sõnul on maksete hilinemine problemaatiline. „Ettevõtted peavad suutma ennustada oma rahavooge, kuna finantsstabiilsus on vajalik ettevõtte kasvuks. Seetõttu ei tohiks see olla üllatus, et maksete hilinemist peetakse probleemiks ja selle tagajärjed on tõsised,“ ütles Valeika.

Hilinenud maksete eest kaitsmiseks kasutavad Eesti ettevõtted kõige rohkem ettemakseid (38%). See meetod on kõige populaarsem ka Euroopa riikide seas, kus seda kasutab keskmiselt 39% ettevõtetest. Hilinenud maksete peamiseks tagajärjeks olid Eesti vastajad maininud likviidsuse ja tulude vähenemist.

„Hilinenud laekumiste tõttu kogevad ettevõtte omanikud suuremal või vähemal määral survet likviidsusele, sissetulekute kaotust ja isegi ohtu üldisele püsimajäämisele. See omakorda takistab kasvu ja uute töökohtade loomist,“ sõnas Valeika ning lisas, et arvete efektiivne haldamine võib olukorda oluliselt parandada ja selliseid kahjusid vähendada.

Jaga lugu:
Seotud lood
FINANTSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad finantsteemaliseduudised igal nädalal enda postkasti.

Finantsuudised.ee toetajad:

Finantsuudised logo
Aadress:
Telefon:
E-post: