21 august 2019

Dividendisaajate maksuvaba tulu arvestus – kogemused katseaastast

Sellel aastal sai meid kõiki puudutav maksuvaba tulu reform oma esimesed ristsed. Kuigi muudatuste tutvustamisel kujunes avalikkuses selle puhul küllaltki tume visioon (alustades massilisest maksuvõlglaste nimekirja sattumisest kuni eraisikute pankrottideni), siis möödus selle aasta deklaratsioonide esitamine ilma suurema vastukajata.

Katseaasta põhjal võib esile tõsta kolm näpunäidet, mis muudaksid tuleval aastal deklaratsiooni esitamise veelgi valutumaks.

1. Avalduse esitamine aitab vältida suuri juurdemakseid

Lõviosa maksumaksjatest otsustas mitte tekitada võlga riigi ees ning esitas juba aegsasti maksuvabastuse kohaldamise avalduse. Avalduse esitamine tööandjale oli ka üleüldine soovitus inimestele, kelle puhul oli alust arvata, et nende aastane tulu ületab 14 400 eurot ja maksuvabastust seetõttu tegelikult kasutada ei saa.

Üle poolesaja tuhandel inimesel tuli tulumaksu juurde tasuda, kuid juurdemakstav summa oli inimese kohta valdavalt mõne ja mõnekümne euro vahel, keskmiselt aga 190 eurot. Seega ka neil, kes olid sunnitud tulumaksu juurde tasuma, ei tulnud seda teha väga suures summas. Probleemi aitas maandada ilmselt ka see, et igakuise töötasu saajate puhul rakendas tööandja tulumaksuvaba miinimumi tegeliku tasu suuruse põhjal nagunii ning juurdemakse vajadus tekkis tänu täiendavalt laekunud tulule, mille arvelt sai finantseerida juurdemakse tegemist. Ootamatum võis juurdemakse olla neile, kes said kasu vara võõrandamisest.

2. Ära esita avaldust mitmele tööandjale

Juurdemakse üheks põhjuseks võis ja võib ka edaspidi olla see, et tulu teenija töötab mitme tööandja juures ning maksuvaba tulu on arvestanud paralleelselt mitu tööandjat. See tekitab maksuvabastuse ülekasutamise, kuna maksuvaba tulu saab rakendada ainult ühe tööandja juurest makstud töötasudele. Paralleelselt arvestamisel ei saa üks tööandja arvesse võtta teise tööandja juures teenitud tulu, mida on siiski vaja teada, et arvestada õige kohalduv maksuvaba tulu määr.

Kaido Künnapas astub üles 12. septembril toimuval Palga Päeva konverentsil, kus ta võtab kokku senised õppetunnid maksuvaba tulu arvestamise ja deklareerimise kohta ning arutab näidete varal läbi, kuidas oleks tööandjal ja töötajal seda kõige mõistlikum arvestada.

Lisainfot ja teiste asjatundjate teemasid saad lugeda SIIT.

3. Sellel aastal arvesta regulaarsete dividendide maksmise reeglitega

Alates sellest aastast saavad – või õigemini peavad – äriühingud maksustama regulaarseid dividende erinevalt tavapärastest dividendidest. Kui äriühing on maksnud 2018. aastal tulumaksuga maksustatud dividende, siis maksustati need tavapäraselt 20/80 määras tulumaksuga äriühingu tasandil. Füüsilisest isikust osaniku maksuvaba tulu arvestamisel võeti arvesse dividendide summat ehk summat, mis laekus füüsilise isiku kontole.

Kui äriühing jaotab ka sellel aastal dividende, siis kohaldub dividendidele kaks maksurežiimi. Esiteks maksustatakse osa dividende maksumääraga 14/76 äriühingu tasandil ning 7% füüsilisest isikust osaniku tasandil. Selle madalama määraga maksustatakse summa, mis võrdub 1/3 eelmisel aastal jaotatud maksustatud dividendidega. Ülejäänud osa dividende maksustatakse tavapärases 20/80 määras.

Kui füüsiline isik arvestab ette, kui palju ta aastatulu teenib ja kas tasuks esitada maksuvaba tulu arvestamisest loobumise avaldus, peab ta arvestama, et dividenditulu puhul ei ole selleks enam summa, mis talle pangakontole laekub. Nimelt 7% eraisiku tulumaksuga koormatud osa puhul peab äriühing tulumaksu kinni nii nagu töötasu puhul. Kui maksuvaba tulu arvestuses lähtutakse brutotöötasust, siis samast põhimõttest tuleb lähtuda ka eraisiku dividenditulu suuruse määramisel. Seega kui aastatulu arvestada, siis peab dividendi saav füüsiline isik liitma pangakontole laekunud dividendide summale ka tööandja poolt dividendidelt kinni peetud 7% määras arvestatud tulumaksu summa.

Soraineni vandeadvokaat Kaido Künnapas  Foto: Andras Kralla
Jaga lugu:
FINANTSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad finantsteemaliseduudised igal nädalal enda postkasti.

Finantsuudised.ee toetajad:

Bret Metsküla
Bret MetskülaFinantsuudised.ee juhtTel: 58 117 860
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79