Tuleva aasta eelarvesse mahtus nii kerge erakorraline pensionitõus kui ka väike palgatõus, kulude kasv on tuludest oluliselt väiksem muuhulgas investeeringute edasilükkamise tõttu.

- Järgmise aasta riigieelarvet ehitanud Martin Helme (vasakult), Jüri Ratas ja Helir-Valdor Seeder leidsid lahenduse, millega eelarve on nominaalses tasakaalus ja strukturaalses puudujäägis.
- Foto: Liis Treimann
Majanduskeskkond on tugevas seisus: saab suurendada kaitsekulutusi, teaduskulutusi ja pensione, loetles peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil. Eelarve kulud kasvavad 240 miljoni euro võrra, 11,6 miljardile eurole. Tulud kasvavad samal ajal 760 miljoni euro võrra, 11,8 miljardi euroni. Eelarve on nominaalses tasakaalus ja strukturaalses puudujäägis 0,7 protsenti SKPst.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.