Juba mitu aastat on kehtinud majandusaasta aruande auditeerimisele uued piirmäärad, mis vabastasid üsna paljud ettevõtted auditeerimiskohustusest. Ettevõtja seisukohast võib auditi- või ülevaatusekohustusest vabanemine esmapilgul tunduda hea lahendusena: töömaht ja rahakulu on väiksemad. Grant Thornton Balticu auditijuht ja vandeaudiitor Helery Roos tutvustab ka medali teist külge – mida ettevõtja ja avalikkus võivad kaotada?
Küsimusele vastamist tasub alustada selgitusest, mida audit ja ülevaatus tähendavad. Audit annab omanikele ja juhtidele kindluse, et ettevõtte raamatupidamine ja arvestusprotsessid on korras. See omakorda aitab tagada klientide ja koostööpartnerite usalduse. Oluline on ka see, et audiitorilt saab juhtkond auditi käigus tagasisidet nii leitud puuduste kohta kui ka soovitusi nende kõrvaldamiseks – seda selleks, et ettevõte oleks kaitstud pettuste ja väärkajastamiste eest. Ühtlasi tehakse kontrolli käigus kindlaks riskikohad, mis võivad aruandluses olulisi vigu tekitada. Kokkuvõttes saab ettevõtte juhtkond audiitorilt väärtuslikku infot juhtimiseks, sh ettepanekuid arvestussüsteemi tõhustamiseks.
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.