Veebruari lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 0,7 protsendini SKPst ehk 197 miljoni euroni.

- Rahandusministeeriumi hoone
- Foto: Andras Kralla
Võrreldes 2020. aasta veebruari lõpu seisuga on eelarve defitsiit SKPst 0,16% ehk 30 miljonit eurot väiksem, mis tuleneb peamiselt suurenenud maksulaekumisest, kirjutas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Täht.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tundub loogiline, et kui ettevõtte müük ja kasum kasvavad, paraneb ka üldine rahaline olukord. Tegelikkus võib aga olla vastupidine. Ilma selge rahavoogude planeerimiseta muutub kasv kiiresti pingeliseks ning otsuseid hakatakse tegema alles kriisiolukorras. Miks see nii on ja mida juba eos muuta annaks?