Laenudest ja laenuga kaasnevatest võimalikest maksukohustustest

Finantsinspektsioon juhib märgukirjaga tähelepanu juhtudele, mil füüsilisel isikul on tarbijale laenu andes vaja inspektsioonilt taotleda tegevusluba.

2020. aastal vähenes kontsentratsioon ja suurenes konkurents peaaegu kõikides laenuturu osades, näitab Eesti Panga analüüs.

Üks COVID-19 pandeemia tagajärgedest osana üldisest majanduslangusest on võlgnevuste kasv. Ettevõtted on võlgu nii üksteisele kui ka pankadele ning see on nii kogu Euroopas. Euroopa Komisjon leiab, et igal juhul tuleb vältida finantssüsteemi kokkuvarisemist. Hetkel võib öelda, et ELi pangandussektori rahaline usaldusväärsus on pärast algset COVID-19 põhjustatud majandus- ja finantsšokki endiselt hea, kuid langusriskid ei ole kuhugile kadunud, kirjutab Eesti Kaubandus- Tööstuskoja poliitikanõunik Reet Teder.

Euroopa Komisjoni väitel on pankade riskid seotud rahaliselt haavatavamaks muutunud äriühingute ja üksikisikutega, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega (VKE), kelle tulud ja rahastamisallikad ei ole nii mitmekesised, ning ka konkreetsete majandussektoritega (nt transport, turism ja majutus).

Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.