Uuring: ettevõtete maksejõuetusse jõudmise risk on kasvanud

Valitsuste edu ettevõtete päästmisel on väike majanduspoliitiline ime. Tavaliselt suureneb maksejõuetus majanduslanguse korral, kuid 2020. aastal vähenes maksejõuetus kõigis suuremates eurotsooni riikides, eriti Prantsusmaal 38%, Itaalias 32% ning Saksamaal ja Hispaanias 15%. Võib arvata, et valitsuste toetused hoiavad paljusid hapraid firmasid elus - kas me näeme seetõttu „rahu enne tormi“, kus nurga taga on maksejõuetuse laine?

Tuleks loobuda nõudest, et omakapital ei või olla väiksem kui seaduses sätestatud miinimumkapital, soovitatakse justiitsministeeriumi tellimusel Tartu ülikooli õigusteadlaste koostatud ühinguõiguse revisjoni analüüsis-kontseptsioonis.

Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.