Viimasel ajal on majanduskasvuga palju juttu olnud inflatsioonist ja millal saab see puudutama inimeste rahakotte kõige tugevamalt. Statistikaamet on avaldanud oma andmed inflatsiooni ja tarbijahinnaindeksi osas.
Suur maagaasi nõudlus on taevasse kergitanud nii elektri kui toasooja hinna, tavapärane kaubanduspartner Venemaa kasvanud nõudlust katta ei suuda või ei taha.
Foto: Reuters/Scanpix
Elektri hinnatõus tõi septembris kaasa viimase 13 aasta kõige kiirema tarbijahinnaindeksi kasvu. Statistikaameti andmetel muutus tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 1,2% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 6,6%.
„Kõrvutades selle aasta teist kvartalit 2020. aasta sama ajaga, on reiside arvus olnud märgatav tõus, kuid koroonaeelse tasemeni me veel ei küüni – piltlikult öeldes toimus viiest reisist üks,“ sõnas statistikaameti analüütik Epp Remmelg.
Tundub loogiline, et kui ettevõtte müük ja kasum kasvavad, paraneb ka üldine rahaline olukord. Tegelikkus võib aga olla vastupidine. Ilma selge rahavoogude planeerimiseta muutub kasv kiiresti pingeliseks ning otsuseid hakatakse tegema alles kriisiolukorras. Miks see nii on ja mida juba eos muuta annaks?