Oma eelmises artiklis andsin soovitusi, mida äriplaani kirjutamisel järgida. Seekord toon välja olulisemad punktid, mida äriplaani kirjutamisel silmas pidada, et need, kes seda loevad, usuksid seda samavõrra kui kirjutaja ise.
Kui keskenduda ainult alustavale ettevõtjale, siis praegune olukord on selline, et ühelt poolt on võimalusi piisavalt, teisalt aga on tingimused kohati üsna piiravad – kas toetussumma või nõuete poolest.
Eelnevates artiklites olen keskendunud Töötukassa ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) antavatele ettevõtluse alustamise toetusmeetmetele, seekord keskendun paarile olulisele aspektile, millele äriplaani kirjutamisel kõige enam tähelepanu tuleks pöörata.
Alustame küsimuse esimesest poolest. Kõik, kes pidanud kirjutama mõnd äriplaani, investeerimisprojekti, tegelevad spetsiifilise, riskide mõttes olulise valdkonnaga (finantsmaailm, töökeskkond, andmekaits jms), nende jaoks on riskianalüüsi läbiviimine osake igapäevatööst.
Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.