Oma eelmises artiklis andsin soovitusi, mida äriplaani kirjutamisel järgida. Seekord toon välja olulisemad punktid, mida äriplaani kirjutamisel silmas pidada, et need, kes seda loevad, usuksid seda samavõrra kui kirjutaja ise.
Esmalt tuleb muidugi selgeks teha, kellele ja mis eesmärgil äriplaan kirja pannakse, seekord eeldame, et lugejateks on panga, töötukassa, EAS-i või mõne muu riikliku rahastaja esindajad.
Kui keskenduda ainult alustavale ettevõtjale, siis praegune olukord on selline, et ühelt poolt on võimalusi piisavalt, teisalt aga on tingimused kohati üsna piiravad – kas toetussumma või nõuete poolest.
Eelnevates artiklites olen keskendunud Töötukassa ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) antavatele ettevõtluse alustamise toetusmeetmetele, seekord keskendun paarile olulisele aspektile, millele äriplaani kirjutamisel kõige enam tähelepanu tuleks pöörata.
Alustame küsimuse esimesest poolest. Kõik, kes pidanud kirjutama mõnd äriplaani, investeerimisprojekti, tegelevad spetsiifilise, riskide mõttes olulise valdkonnaga (finantsmaailm, töökeskkond, andmekaits jms), nende jaoks on riskianalüüsi läbiviimine osake igapäevatööst.
SME Bank on saabumas Eestisse, et pakkuda siinsetele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele pangandust, mis liigub samas tempos nende äritegevusega. SME Banki tegevjuhi Raimondas Berniūnase sõnul ei peaks ettevõtjad ühte ning sama teavet korduvalt esitama ega nädalaid otsuseid ootama – kõik see saab ja peab olema palju kiirem.