Euroopa Komisjoni energiahindade meetmetepakett erakorralise olukorra leevendamiseks
Oktoobri keskel võttis Euroopa Komisjon vastu vastu energiahindu käsitleva teatise, et tegeleda energiahindade üleilmse erakorralise tõusuga, mis prognooside kohaselt kestab läbi talve, ning aidata Euroopa elanikke ja ettevõtjaid.
Teatis sisaldab meetmepaketti, mida EL ja selle liikmesriigid võivad kasutada praeguse hinnatõusu vahetu mõju leevendamiseks ja selleks, et tugevdada vastupidavust tulevastele vapustustele. Lühiajalised riiklikud meetmed hõlmavad erakorralist sissetulekutoetust kodumajapidamistele, riigiabi ettevõtjatele ja sihipäraseid maksuvähendusi. Komisjon toetab ka investeeringuid taastuvenergiasse ja energiatõhususse, uurib võimalikke meetmeid energia salvestamiseks ja gaasivarude ostmiseks ning hindab elektrituru praegust korraldust.
Tarbimiskorv kallines oktoobris aastaga 7 protsendi võrra. Nii kiiret hinnatõusu nägime viimati 13 aastat tagasi. Hinnatõus oleks ilma elektri võrguteenuse hinna alandamiseta olnud veelgi kiirem, 7,4 protsenti, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Lähikuudel kandub maagaasi kallinemine üle soojusenergia hindadesse, mis ei lase hinnatõusul lähiajal aeglustuda, madalamat elektri hinda võib oodata alles kevadel, kirjutab Eesti Panga ökonomist Sulev Pert.
Teisest sambast välja võetud pensionisäästusid on tarbimisse liikunud oodatust kiiremini. Kas aina kallinevate hindade juures rahval ka edaspidi raha ostlemiseks jätkub?
Leedu Keskne Krediidiühistu (LCKU), mis ühendab Balti riikide suurimat krediidiühistute võrgustikku, alustab allutatud võlakirjade programmi teist etappi. Leedus, Lätis ja Eestis pakutakse investoritele 11.–26. juunini võimalust soetada kuni 4 miljoni euro väärtuses 8,25% tootlusega võlakirju. Emissiooni esimene etapp ületas pakkumist märkimisväärselt.