Euroopa Komisjoni energiahindade meetmetepakett erakorralise olukorra leevendamiseks
Oktoobri keskel võttis Euroopa Komisjon vastu vastu energiahindu käsitleva teatise, et tegeleda energiahindade üleilmse erakorralise tõusuga, mis prognooside kohaselt kestab läbi talve, ning aidata Euroopa elanikke ja ettevõtjaid.
Teatis sisaldab meetmepaketti, mida EL ja selle liikmesriigid võivad kasutada praeguse hinnatõusu vahetu mõju leevendamiseks ja selleks, et tugevdada vastupidavust tulevastele vapustustele. Lühiajalised riiklikud meetmed hõlmavad erakorralist sissetulekutoetust kodumajapidamistele, riigiabi ettevõtjatele ja sihipäraseid maksuvähendusi. Komisjon toetab ka investeeringuid taastuvenergiasse ja energiatõhususse, uurib võimalikke meetmeid energia salvestamiseks ja gaasivarude ostmiseks ning hindab elektrituru praegust korraldust.
Tarbimiskorv kallines oktoobris aastaga 7 protsendi võrra. Nii kiiret hinnatõusu nägime viimati 13 aastat tagasi. Hinnatõus oleks ilma elektri võrguteenuse hinna alandamiseta olnud veelgi kiirem, 7,4 protsenti, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Lähikuudel kandub maagaasi kallinemine üle soojusenergia hindadesse, mis ei lase hinnatõusul lähiajal aeglustuda, madalamat elektri hinda võib oodata alles kevadel, kirjutab Eesti Panga ökonomist Sulev Pert.
Teisest sambast välja võetud pensionisäästusid on tarbimisse liikunud oodatust kiiremini. Kas aina kallinevate hindade juures rahval ka edaspidi raha ostlemiseks jätkub?
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?