Võrreldes 2020. aasta novembri lõpu seisuga oli eelarvedefitsiit 723 miljoni euro võrra väiksem, kuid veidi suurem kui käesoleva aasta oktoobri lõpus. Positsiooni halvenemine aasta lõpus on ootuspärane, kirjutas rahandusministeeriumi pressiteates fiskaalpoliitika osakonna analüütik Helin Kütt.
Tundub loogiline, et kui ettevõtte müük ja kasum kasvavad, paraneb ka üldine rahaline olukord. Tegelikkus võib aga olla vastupidine. Ilma selge rahavoogude planeerimiseta muutub kasv kiiresti pingeliseks ning otsuseid hakatakse tegema alles kriisiolukorras. Miks see nii on ja mida juba eos muuta annaks?