Ümbrikupalga maksukahju oli pea 100 miljonit eurot
Möödunud aastal sai Eesti ümbrikupalga tõttu maksukahju 97,4 miljonit eurot, mis on suurusjärgu võrra suurem kui salasigarettide või -alkoholi maksukahju. Suhtumine ümbrikupalka on aga aasta-aastalt muutunud taunivamaks.
Maksu ja Tolliameti maksuauditi osakonna ümbrikupalga valdkonnajuht Marc Mälter
Foto: Andres Laanem
Ümbrikupalga saajate osakaal on langenud 4 protsendini töötasu saajatest, selgus maksu- ja tolliameti tellitud ja Norstati läbiviidud 2021. aasta varimajanduse uuringust. Suhtumine ümbrikupalka on uuringu järgi üha taunitavam ning vähenenud on nii ümbrikupalga saamine kui selle osakaal saaja töötasust.
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?