Ühinguseadusega lahendatakse mitmed ettevõtluse murekohad
Äriseadustiku muudatustest leiavad uute ettevõtete loomise kõrval võimalusi ka juba tegutsevad ettevõtted ja kehvemasse olukorda ei jää ka võlausaldajaid. Seadusemuudatuste eesmärk on tuua selgust ja läbipaistvust.
Vasakult Maris Vutt, Vaike Murumets ja Paavo Siimann.
Foto: Andres Laanem
Viimases Finantsuudised fookuses saates selgitasid justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets ja advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Maris Vutt, mis ühiguseaduses täpsemalt muutub.
Äriseadustikku on tehtud rida muudatusi, mis hakkavad kehtima kolmes jaos. Kuigi kõige enam kütab kirgi osakapitali miinimumnõude kaotamine, siis seadusemuudatuste eesmärk oli tervikuna üle vaadata kõik ühinguõiguse murekohad.
Rahandusministeerium avaldas aasta lõpus hoiu-laenuühistu (HLÜ) seaduse muutmise eelnõu. Selle jõustamine ministeeriumi soovitud tempos tähendaks, et uusi hoiu-laenuühistuid juba alates tänavuse aasta märtsist asutada ei saa.
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?