Kuidas finantsjuhid valmistuvad kestlikkuse aruande täitmiseks?

Soodsama rohelaenu puhul pole küsimus ainult selles, kas suudetakse oma laen tagasi maksta, vaid pigem selles, milline on selle laenu abil tehtava tegevuse laiem mõju keskkonnale ja ühiskonnale, tõdesid Martin Mäesalu ja Kevin Gerretz Advokaadibüroost Ellex Raidla.

Kestlikkusteabe aruandluskohustuse saabumine tekitab osa Eesti juhtide seas ärevust. On kuulda arvamusi, et tegu on Euroopast tuleva nüri bürokraatliku lisakohustusega. Mis ikkagi on kestlikkusandmete kogumise mõte ja mida ettevõtted pankadega suheldes oma tegevuse kestlikkust hinnates teadma peaks, räägivad saates kahe Eesti panga ESG-juhid.

Käesoleva aasta alguses jõustus kestlikkuse aruandluse direktiiv. Kestlikkuse aruande standardid on aga alles koostamisel, mis tekitab ettevõtetes segadust.

Taristusektor jälgib hoolsalt riigi plaani ja tunda annab eelmise aasta mõju. “Kui sul ikkagi oma plaani tegemiseks on vaja kolme numbrit ja kahte neist ei tea, siis on päris keeruline oma plaani teha,” selgitas Verstoni finantsjuht Jarmo Liiver ning lisas, siis tulebki teha kolm-neli erinevat plaani ja eelarvet.

Investeeringute haldamise ettevõte Lords LB Asset Management käivitab oma ajaloo esimese fondiosakute avaliku pakkumise. 2.–30. septembrini saavad Leedu ja Eesti investorid investeerida alates 1 eurost uude fondi Baltic Core Property Fund, mis kujundab Läänemere piirkonna riikides rahavoogusid tootva tippklassi ärikinnisvara portfelli. Lätis on mittekutselistele investoritele minimaalne investeeringusumma 100 000 eurot.